Kuidas rahastada omaettevõtte arenguhüpet?

Leida kaasinvestor. Selleks tuleb enda jaoks läbi mõelda, millised on plaanid. Kuhu on vaja investeerida ja milleks? Üsna sageli on täiendava kapitali vajadus seotud tegevuse laiendamisega sise- või välisturgudel või sooviga teine ettevõte üle võtta. Ning eelkõige leida vastus küsimusele, miks ma ise sellesse firmasse investeerin? Sest ainult siis, kui ise usud oma ettevõtmisse ja investeeringusse, on võimalik ka kedagi teist veenda, et tegemist on väga väärt ettevõtmisega. Samuti on väga oluline küsimus, kas soovitakse müüa ka kõik endale kuuluvad aktsiad või osa neist või minna vaid omakapitali suurendamise teed. Suuremate projektide (kapitali kaasamise maht üle 3 miljoni euro) on mõttekas kaasata professionaalne nõustaja.

Üheks alternatiiviks on ettevõtte viimine börsile - nii on võimalik ettevõtte omanikeringi oluliselt laiendada. Näiteks on Tallinna börsile tekkimas alternatiivne nimekiri, mis praeguse info kohaselt ongi mõeldud väike- ja keskmistele ettevõtetele. Samuti on üks omakapitali kaasamise allikas riskikapitali fondid. Fondidel on eri investeerimispoliitikad, mis määravad ärivaldkonnad, millesse ja kui palju investeeritakse ning missugune on fondi maksimaalne osaluse määr. Riskikapitali fond on finantsinvestori rollis ning tahab näha, et ettevõtte omanik jääb enamusosanikuks. Samuti annavad nad ka nõu, kuidas ettevõtet kiire kasvu faasis kõige paremini juhtida.

Esmane märksõna on kasv nii praegu kui ka tulevikus. Samuti kindel turupositsioon, selged konkurentsieelised ja tugev bränd. Väga oluline on, et ettevõttel oleks võimekas juhtkond. Paberil olevate strateegiate ning visioonide elluviija peab olema veenev ja usaldusväärne, sest tavaliselt investor vaatab inimesi, kes investeeringut vedama hakkavad, ja teeb lõpliku otsuse selle pealt.

Finantsinvestori jaoks on oluline tehtud investeering teatud aja jooksul realiseerida. Seetõttu lepitakse ette kokku investeeringu realiseerimise üldtingimused. Seda tuleb endale alati teadvustada, et hiljem ei tekiks konflikte.

Kõlab küll trafaretselt, kuid paigalseis on tagasiminek. Elu areneb edasi ja kui sina ning su ettevõte sellega koos ei kasva, siis teevad seda su konkurendid. Äri ja turg on halastamatud. Kui ettevõtja ei mõtle kogu aeg kaks-kolm sammu ette, võib ta ühel hetkel avastada, et ta on mingisugused võimalused maha maganud. Konkurendid on kiiremini arenenud, kiiremini mõelnud, kiiremini kaasanud kapitali. Ühel hetkel võib selles mõttes olla hilja.

Õige aeg on siis, kui ettevõtte edasiseks arendamiseks on vaja teha investeeringuid ning tänastel omanikel selleks vahendeid napib. Iga omanik või juht tunneb oma ettevõtet piisavalt hästi, et selliseid otsuseid langetada. Lähtuda tuleb konkreetse ettevõtte visioonist ja äriplaanist.

Üldist valemit anda ei saa. Sõltub, mis sektoris ettevõte tegutseb. Kinnisvara arendamisse on praegu tõenäoliselt keerulisem kaasinvestoreid leida. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt: milline on ettevõtte turupositsioon, investeeringute kava, kus nähakse arenguvõimalusi. Kui on tugev äriprojekt - läbi mõeldud ja hästi argumenteeritud - ning head tegijad, siis suure tõenäosusega on võimalik leida ka investoreid. Üha enam on võtmesõna ekspordivõimekus. Eesti tarbijaskond on niivõrd väike, et iga ettevõtja peab mõtlema sellele, kuidas oma toodet või teenust eksportida ja millised on tema globaalsed konkurentsieelised. Näiteks BaldCap kogub kohalikest riskikapitalifondidest investoreid uude Baltimaadesse investeerivasse fondi kogumahuga 100 miljonit eurot. Ka Askemblal on koostamisel 200 miljoni eurone fond, küll laiemalt Ida-Euroopa suunitlusega.

Lähiajal peaks selgeks saama, mis suunas ja mis kiirusega Eesti majandus areneb. Nii sisemistest kui ka globaalsetest teguritest sõltuvalt. Kas tuleb stabiilne kasv, stagnatsioon või kõva kukkumine.

Kui ajad lähevad raskemaks, siis turg korrastub - toimub ettevõtete konsolideerumine. Ostetakse samas sektoris olevad ettevõtted üles ja kasvatatakse koos suuremaks. Kellelgi läheb paremini, kellelgi jällegi halvemini. Ka sellisel turul on väga palju võimalusi, ehk isegi rohkem kui kiire majanduskasvu faasis.

Väikestes ja keskmise suurusega firmades juhtidena töötavad naised võiks julgemalt mõelda management buy-out'i ehk MBO peale. MBO käigus ostab juhtkond omanikelt ettevõtte välja ning hakkab ise omanikeks. Kui näed, et omanikul on osaluse müügi huvi, tasuks otsida finantseerimist juhtkonnapoolsele väljaostmisele. Sellist lahendust pakuvad tavaliselt riskikapitali fondid.

Enamasti suured ettevõtted. Põhjus: professionaalse teenuse maht on sarnane nii väiksemate kui ka suurtehingute puhul. Teenuse osutamisel ei ole olulist vahet, kas tehingu väärtus on 1 miljon eurot või 20 miljonit eurot. Samas ka täna keskmise suurusega ettevõte kasvab ja saab millalgi suureks. Ei tasu ise ette otsustada, et ettevõte on liiga väike. Alati võib helistada ja küsida nõu. Saame nõu anda ja koos otsustada, kas on mõttekas ühiselt edasi minna või on konkreetses valdkonnas paremaid asjatundjaid.