Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP 5 aastat tagasi: Enim euroraha panevad tasku ametnikud
Aastatel 1991-2002 on Eestile Euroopa Liidu eelstruktuurifondidest eraldatud ligi 6 miljardit krooni, millest rohkem kui kaks kolmandikku on kulunud ametnikele ning riigiaparaadile.
Suurim raha, 4,3 miljardit krooni, on tulnud Phare kaudu ja kulunud riiklike struktuuride ülesehitamisele. Teedele ja keskkonnale, mida tavakodanik näeb ning kasutab, jagub vaid veidi alla miljardi. Suuremad rahad on tulekul alles järgmisel aastal.
Euroabi liikumisest, kulude jagunemisest, rahade kasutajatest, teenuste osutajatest, kasusaajatest ja projektide tootlusest selget ülevaadet pole.
Olukord on praegu küll parem kui enne 1998. aastat, mil Euroopa Komisjoniga suhtles iga Pharest abi saav ametkond eraldi ning riigisiseselt mingeid kokkuvõtteid ei tehtud.
Toetused Pharest ja Ispast on ühe projekti kohta miljonitesse küündivad, seda tingib kehtestatud piirmäär, alla mille projekte esitada ei saa. Eraettevõteteni jõuab toetusraha Ispa või Sapardi kaudu, seda riigisektorist ning omavalitsustest ebasoodsamatel tingimustel.
Hetkeseis: Ametnikud on endiselt Euroopa Liidu A & O. Lahkudes tähtajalise töölepinguga Brüsselist, saab endine ametnik pikalt töötu abiraha. Ja seda oma Brüsseli palgamäära järgi.
Autor: ÄP