Uudised
Sirje Rank
10. oktoober 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oht jääda pikalt vinduma

"Portugali stsenaarium on tõenäoline," möönis SEB makroanalüütik Hardo Pajula eile panga Ida-Euroopa majandusülevaate tutvustamisel. "Vindumine on hea sõna."

Rootsi meediasse lekkinud andmeil ennustas SEB algselt Eesti majanduskasvu aeglustumist tuleval aastal 3 protsendile. Prognoosi lõppversiooni jäi siiski kasvu aeglustumine tänavu 7 ning tuleval aastal 4 protsendile.

"Eesti majanduskasv aeglustub oodatust kiiremini ning ees on kohanemisperiood, kus kasv jääb 6-7protsendilisest potentsiaalsest kasvust aeglasemaks," märkis raporti koostaja Mikael Johansson. "Põhistsenaarium on pehme maandumine nii Eestis kui ka Lätis."

Ka Äripäevaga vestelnud analüütikud reitinguagentuuridest S&P ja Moody's kinnitasid, et baasstsenaarium on jätkuvalt "pehme maandumine", kuid "mürtsuga maa peale tuleku" riskid on kasvanud. "Mürtsuga maandumine tähendab majanduskasvu aeglustumist 1-3 protsendile või miinusesse minekut," selgitas Kenneth Orchard, kes jälgib Moody'ses Balti riikide arengut.

"Selle stsenaariumi tõenäosus on kasvanud ning see toob raske kohanemise tööhõive ja palkadega," ütles Orchard. "Kuna Eesti vahetuskurss ei ole paindlik, tuleb kohanemisperiood pikem," jätkas ta. Pehmet maandumist defineeris ta kui majanduskasvu aeglustumist 5-6 protsendile.

Portugaliga sarnaseks teeb Eesti olukorra laenudest kannustatud tarbimispidu. Investeeringuid on palju, kuid need on tootmisvahendite asemel läinud rohkem kinnisvarasse ja autodesse. "See ei aita majandusel konkurentsivõimeliseks jääda ega tasakaalukal moel kasvada," ütles Orchard.

Danske Banki analüütiku Lars Christenseni sõnul on Eesti majanduskasv juba järsult pidurdanud, millele viitab jaekaubanduse käibe ja ehitustegevuse aktiivsuse vähenemine. Ees ootab nõudluse vähenemine, tööpuuduse kasv, majanduskasvu ja palgatõusu pidurdumine. "See on vajalik. Kergeid lahendusi täna enam pole," ütles Christensen.

Ka Pajula juhtis tähelepanu sellele, et juunis lõppenud aasta 9,9protsendine SKP kasv on aastate eest tehtud otsuste vili ning ammu lõppenud. "Seda tuleb vaadata nagu kauget tähte astronoomi pilguga," ütles Pajula. Praegu näitavad firmade ja tarbijate usaldusindeksid Läti devalveerimispaanika ja pronksiöö järel sirgelt alla, mis head ei ennusta.

SEB prognoosib sisenõudluse vähenemist, tööpuuduse kasvu 8,5 protsendile ja ekspordi aeglustumist.

SEB eristub teistest inflatsiooniprognoosiga, ennustades 2009. aasta hinnatõusu aeglustumist 3 protsendile. "Valuutakomitee lahendab inflatsiooniprobleemi kiiremini, kui keegi arvab. Raha ei tule peale, inflatsioon kaob ära," ütles Pajula, viidates sellele, et Rootsi pangad on laene Baltimaadesse koomale tõmmanud.

Teised analüütikud ennustasid kiire inflatsiooni jätku (ca 8 protsendini) ning eurole ülemineku lükkumist "määramatusse kaugusesse".

Üksmeelselt kritiseeriti Eesti valitsuse ekspansiivset eelarvepoliitikat ja avaliku sektori palgatõusu. "See annab kuumavale majandusele lisastiimuli ning suurendab järsu languse riski, mistõttu muutsime Eesti reitinguväljavaate negatiivseks," ütles S&P analüütik Sladana Tepic.

Balti riikides ringlevad devalveerimisjutud, kuid analüütikute baasstsenaariumid vahetuskursi muutust ette ei näe.

SEB märgib eile avaldatud Ida-Euroopa majandusülevaates, et headel aegadel on valuutakomitee süsteem väga hea, halbadel liiga jäik. Kui hinna- ja palgasurve järele ei anna, tuleb kohaneda kõrge tööpuuduse ja sisenõudluse järsu langusega. See võib valuutakomitee süsteemi küsimärgi alla seada, kuid fikseeritud kursist loobumist ei pea SEB tõenäoliseks. Sama kinnitasid agentuuride Moody's ja S&P analüütikud.

"See ei ole lahendus. Tagajärjeks oleks tohutu ebastabiilsus," ütles S&P Euroopa reitingute osakonna juht Frank Gill, soovitades jälgida Islandit. Väikese avatud majandusega riik, kus valuuta liigub vabalt, on hädas spekulatiivsete rünnakutega ja kaalub eurole üleminekut.

"Ma ei näe, miks majanduslikult oleks fikseeritud kursist loobumine parem kui kiire inflatsioon," ütles Moody'se analüütik Kenneth Orchard.