Maandumisraskused Tallinna börsil

"Olukorras, kus nähtavus on kehv, on igati loomulik, et investorid oma riske vähendavad ning pildi selginemist ootavad," avaldas LHV analüütik Erki Kert arvamust viimaste nädalate Eesti börsiettevõtete languse kohta. Kert märkis, et Tallinna börsi suurema kukkumise (võrreldes Riia ja Vilniuse börsidega) põhjuse välja selgitamiseks peab vaatama eri riikide indeksite koosseisu.

"Eesti viimase kuu languses võib peamiselt süüdistada Olympic EGd ja Tallinkit, mis mõlemad oma suuruse tõttu omavad Tallinna indeksile tugevat mõju," toonitas Kert.

Riia indeksis seevastu domineerivad Kerdi sõnul laevandusettevõte Latvijas Kugnieciba ja naftaterminal Ventspils Nafta. Tema hinnangul ei ole kummagi ettevõtte käekäik Läti majandusega väga tihedalt seotud ning seetõttu ongi tekkinud olukord, kus nimetatud ettevõtete tõus on kogu börsiindeksi üles upitanud, samas kui riskid majanduses on selgelt kasvanud.

Leedu tõusu taga nägi analüütik peamiselt elektrikompanii RST tugevust, mis on seotud tuumajaama ehitamise plaanidega.

"Sel aastatuhandel Tallinna börs veel ühtegi aastat miinuses lõpetanud ei ole. Tänavu võib see aga juhtuda," julges Kert välja öelda. Ta lisas, kuna aktsiatest on vaikselt õhku välja lastud juba suve keskpaigast alates, siis väga ulatuslikku langust ta ka ei prognoosiks.

"Turg on nii nõrk olnud eelkõige ootuses, et majandusel hakkab minema väga kehvasti juba selle aasta lõpus ja eelkõige järgmisel aastal."

"Seda arvamust on suuresti kinnistada aidanud ka meedia äärmiselt negatiivne hoiak Eesti majanduse väljavaadete osas," avaldas SEB Enskilda aktsiaturgude Baltimaade üksuse juht Sten Sumberg visiooni aktsiaturu kehvadest tagamaadest.

"Viimasel ajal on turg veel langenud tehnilistel põhjustel, kuna osad investorid on vindumisest tüdinenud - ettevõtete majandustulemused on head, kuid aktsiahindades see kuidagi ei kajastu," rääkis Sumberg valitsevatest meeleoludest investorite seas.

"Ootused on väga madalale toodud ja seetõttu usume, et turul on perspektiivi järgneva kuue kuu jooksul pigem tõusta kui langeda," kõneles Sumberg. Ta lisas, et kuna väga palju sõltub konkreetsete uudiste ajastusest, välisturgudest jm, siis ei pea ta mõistlikuks palju täpsemat prognoosi pakkuda.

Väikeinvestorid näevad Eesti aktsiate languste taga pigem emotsioone kui ettevõtete majandusnäitajaid.

"Vahel on kurb, et mitmete Tallinna börsil noteeritud aktsiate käekäigus peegelduvad rohkem üldised emotsioonid ja uskumused rahvusvaheliste rahaturgude ning Eesti majanduskeskkonna suhtes kui ettevõtete fundamentaalnäitajad," nentis EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm.

Elenurme sõnul on tema portfell piisavalt hajutatud erinevate regioonide ettevõtete, veelgi enam aga investeerimisfondide ning investeerimishoiuste vahel, nii et kiire tõmblemise vajadust ta praegu ei näe.

"Üldisele pessimismile vaatamata ootaksin maailmaturgudel aastalõpurallit, kuid kas see ka Eestisse jõuaks, ei oska öelda," püüdis Lenne OÜ omanik Urmas Leeman optimismi üles näidata. Oma positsioone Leeman likvideerinud ega aktsiaid juurde ostnud ei ole, kuna enda sõnul jälgib ta majandustulemusi, mitte aktsiahinna lühiajalisi liikumisi. Usku on Leemanil rohkem ettevõtetesse, mis kasvavad Eestist väljapoole (näiteks Olympic EG) ja kindlatesse dividendiaktsiatesse (näiteks Tallinna Vesi ja Telekom). "Ise panustaksin Venemaa aktsiatesse, eriti pangandussektorisse," kommenteeris Leeman võimalikke investeerimisobjekte.

Autor: Virge Lahe