Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poola nõue venitab tuumajaama ehitust
"Poola tingimuste seadmine Leedu tuumajaama osaluste jagamisel mõjutab kindlasti projekti kulgu ja ajakava," teatas Eesti Energia pressiesindaja vahendusel. "Selleks, et tuumajaama projekt näiteks aastaks 2015 ellu viia, peaks otsuseid langetama palju kiiremini. Eesti Energia üks strateegiline eesmärk on energiaallikate mitmekesistamine ja üks võimalus selleks on tuumajaamade projektides osalemine ning oleme endiselt huvitatud Ignalina projektist."
Eesti Energia teatel tehakse praegu tuumajaama projekti edasise arengu ettevalmistusi ehk nelja riigi energiafirmad koostavad uue tuumajaama projektiarenduslepingut, mis on aluseks edasisele tegevusele.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Poola nõudmine saada tuumajaamast rohkem energiat põhjendatud. "Kui Poola saab 1000-1200 megavatti, siis on mõistlik neil see energiasild ehitada," ütles Ansip Bloombergile. "Kui vaadata poolakate seisukohalt, siis pole neil mõtet osaleda, kui nad seda kogust ei saa."
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidas erimeelsuste ületamist võimalikuks. "On selge, et strateegiliselt olulistes projektides ei ole lihtne kokku leppida, eriti kui mõni osapool oma positsioone pidevalt muudab. Loodan siiski, et Leedu ja Poola erimeelsused on ületatavad. Uute võrguühenduste rajamine on kasulik nii Poolale kui ka kõigile Balti riikidele. Leedu uus tuumajaam on võimalik 2016. aastaks valmis ehitada, kuid seda üksnes eeldusel, et projektiga liigutakse praegusest kiiremini edasi."
Poolakate nõudmised ähvardavad Balti tuumaprojekti kraavi ajada, sest kolmapäeval formaalsusena plaanitud uue tuumajaama ehituse allkirjastamine Vilniuses toimuval energiakonverentsil lükkus määramatusesse.