D-Maxiga põllukülale ehitama

Isuzu D-Max tekitab kahtlemata emotsiooni, olgu see siis positiivne või ainult negatiivne. Pärast testisõitu võin kindlalt väita, et selle pikapi puhul poleks mul kahju mudeli eest küsitavat raha maksta. Järele proovitud sõiduomadused lubavad öelda, et D-Maxi puhul on tegemist korraliku hinna ning kvaliteedi suhtega. Teisisõnu üteldes ei hinnata auto võimeid üle.

D-Max sobib suurepäraselt mõne põlluküla arendusega vaeva nägeva ehitaja tööloomaks - ja selleks passib nii Space Cab kui ka Double Cab. Siin jääb ehitajal endal otsustada, kas transportida rohkem kvaliteetset materjali või abilisteks töömehi. Kuna Space Cab on eelkõige kahekohaline ning kedagi vägisi pisikesel varuistmel ei sõidutaks, see-eest on kastiosa tunduvalt pikem kui 4kohalise kabiiniga mudelil. Küll aga jaksab nelikveoline masin ära kanda umbes 1000 kg raske veose.

Nii nagu kõik tarbesõidukid tahavad olla pisut mugavamad, annab ka D-Maxi juures valida nii manuaalse kui ka automaatse käigukasti vahel. Mööda ei saa minna ka D-Maxi seksikast välimusest. Ehkki tööauto valiku puhul ei mängi see olulist rolli, hiilgab Isuzu konkurentide Nissan Navara ja Mitsubishi L200 kombel meeldiva disainiga.

Oma küllaltki jäiga vedrustuse, sisselülitatava ning aeglustiga nelikveoga suudab D-Max sujuvalt läbida ka porised ja konarlikud aukus metsarajad ning uusrajoonide teed, mille veeres käib tihe ehitustöö. Küll aga peab niiskuskartlikumate veoste transportimiseks ostma lisavarustusena kaasa veokasti kaitsevoodri ja kastikaane ning vajadusel haakeseadise. Ohutult lubavad liigelda meeldivalt suured külgpeeglid ja avar väljavaade kabiinist.