Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansa Fondid juba ostsid Vene aktsiaid
Hansapanga investeerimisfondid ostsid Venemaa aktsiaid juba paar kuud tagasi.
"Ostsime Venemaa aktsiaid paari kuu eest," vastas Hansa Fondide juht Kristjan Tamla küsimusele, kas nad ise on juba raha investeerinud Venemaa tõusu ootuses.
Hansa Fondid näevad aasta lõpuni Kesk- ja Ida-Euroopast suuremat potentsiaali Venemaa aktsiaturul, selgus eilsel Hansa Fondide kvartaliülevaate ettevaate tutvustusel.
"Venemaa aktsiaturud on arenevate turgude seas ühed odavamad - ajaloolise kasumi põhjal on hinna ja kasumi suhe 10,7, arenevatel turgudel tervikuna 13,3," selgitasid nad.
Hansa fondijuhid lisasid, et tulevaks aastaks pole fondijuhtide hinnangul ettevõtete 11 protsendi suurune kasumite kasvu ootus liiga kõrge, arvestades tugevaid teise kvartali tulemusi ja kõrgeid toorainete hindu.
Fondijuhtide andmetel ei ole Venemaal tulemas olulisi börsidebüüte ehk IPOsid, mis võiksid Venemaa investorite likviidsust vähendada. Samuti on positiivse muutusena vähenenud Venemaa poliitiline ebaselgus.
Venemaale investeerida võivad arenevate turgude fondid on hoidunud Venemaa osakaalu võrdlusindeksist väiksemana.
Peamine viga, mida investor praegu Venemaad investeerimisobjektina vaadeldes teha saab, on keskenduda ainult energiakandjate ja muude toorainetega tegelevatele ettevõtetele ning võtta n-ö laiapõhjaline ehk laiemal indeksil baseeruv nägemus.
Jah, energiakandjate eksport moodustab 65% kogu Venemaalt lähtuvast ekspordist ja sarnase proportsiooni ka kogu Venemaa aktsiaturu kapitalisatsioonist, kuid samas, olgem ausad - neid ettevõtteid maksustatakse nii, et tõesti on maksustatud. Veelgi enam - sektori ettevõtted vajavad lähiaastatel jõulisi investeeringuid. Seega neist energiasektori vaaladest, millele Venemaa majandus toetub, pole lähematel aastatel head oodata. Kasumite kasv tuleb tõenäoliselt hoopis sektoritest, mis võidavad sisetarbimise kasvust ja vajadusest (põhivarasse) investeerida, investeerida ja veel kord investeerida. Tõsi - enamik sellistest ettevõtetest, v.a pangad ja kommunaalteenuste pakkujad, on kapitalisatsiooni mõistes tähtsusetud. See seletab ka asjaolu, miks Venemaa indeksid pole viimase 12 kuu jooksul eriti kuhugi liikunud.
Seega minu peamine sõnum ongi, et Venemaal tuleks unustada n-ö laiema nägemuse võtmine ning hoida oma investeeringud täpses fookuses.