Ida-Euroopa vantsib sabas

Lissaboni nõukogu avaldas eile Euroopa inimkapitali indeksi, kus on reastatud Euroopa Liidu idapoolsete riikide võime säilitada ja arendada oma inimkapitali, kirjutas euobserver.com.

Endiste Nõukogude Liidu riikide majanduskasv on ületanud kõik muu, mis on vähendanud ka kahe Euroopa vahelist majandusliku heaolu erinevust. Uurijad leiavad, et kiire kasv on ohus, kui kiiresti ei tegeleta esilekerkinud probleemidaga.

Uuringu autori Peer Edereri sõnul võib 15 aastat vähenenud majanduslik vahe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel taas kasvama hakata. "Et Lääne-Euroopa ja Aasiaga konkureerida, ei ole vaja lihtsalt efektiivset majandust, vaid innovaatilist majandust," selgitas ta.

Raporti kohaselt on põhiprobleemideks piirkonna kahanev elanikkond, pidev ajude äravool, krooniliselt kõrge töötus, ebaadekvaatsed investeeringud haridusse ja oskustesse, eriti üle 45aastaste inimeste koolituses. "Loobuge varakult pensionile jäämisest, vähendage töötust, stimuleerige osaajaga töötamist. Hoidke inimesi tööl, leidke neile töö, tehke selleks kõik võimalik," soovitas Ederer.

Raport kritiseerib ka Ida-Euroopa poliitikuid, kes ei suuda investeerida inimestesse, kes on vanemad kui 45 aastat. Neid on kolmandik elanikkonnast ja tekib nn kadunud põlvkond.

Raport kiitis Ida-Euroopa koolisüsteemi arengut, kuid mainis, et võrreldes Soome ja Lõuna-Koreaga on ka Lääne-Euroopal arenguruumi.

Raporti kohaselt on Eestil, Leedul, Sloveenial ja Tšehhil pisike võimalus saavutada järgmise kahe kümnendi jooksul Lääne-Euroopa elatustase, kui jätkub turvaline makrokeskkonna areng ja inimkapitali arendamine. Slovakkia, Bulgaaria ja Poola võivad jääda pikaks ajaks suhteliselt vaesteks riikideks võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Euroopa Liidu liikmekandidaat Türgi on ainuke raportis märgitud kasvava ja noore tööjõuga riik. Uurijate hinnangul on 19 protsenti ELi tööjõust aastal 2050 pärit Türgist.