Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa kehtestas viljale kõrged väljaveotollimaksud
Venemaa ettevõtted vedasid septembris riigist välja 2,4 miljonit tonni vilja, mida on rohkem kui kunagi varem. Seda põhjustas enneolematult kõrgele tõusnud vilja hind maailmaturul. Möödunud esmaspäevast kasseerib Venema aga nisukilo väljaveo eest 10 protsenti selle hinnast, odra eksporditoll on 30 protsenti.
Eelmisel kuul küsisid Venemaa viljakaupmehed tonni neljanda sordi vilja eest 6300 rubla ehk 2700 krooni. Samal ajal maksti Eestis tonni vilja eest minimaalselt 2800 krooni. Väidetavalt tehti aga viljatehinguid ka hinnaga 3200 krooni tonn.
Venemaa konjunktuuriinstituudi ekspert Igor Pavenski ütles Vedomostile, et teatud hinnatasemeni 10protsendiline nisu tollimaks ettevõtteid ei peata. 30protsendiline maks odrale vähendab aga Venemaa ekspordimahtu tugevalt.
Goldman Sachsi analüütik Rory McFarquhar sõnas, et Vene valitsus püüab inflatsiooni kiiresti alandada just valimiste pärast. "Probleem on ülemaailmne, seda ei saa imporditolli muutmisega pikaks ajaks paika," kommenteeris McFarquhar.
"Mis puudutab aga Venemaa vilja, siis minu teada vedasid nad ka ise juba vilja sisse," rääkis Leiburi tegevdirektor Ants Promann eile. Ta tunnistas, et ehkki Eesti leiva-saia hind Venemaa viljast otseselt ei sõltu, mõjutavad ekspordipiirangud vilja hinda maailmaturul.
"Kui varem oli maailma viljavaru umbes pooleks aastaks, siis praegu jätkub varudest vaid kolmeks-neljaks nädalaks, kui sedagi," ütles Promann. "Sellist olukorda pole viimase 50 aasta jooksul maailmas veel olnud. See tähendab, et toiduainete hinnad liiguvad väga jõuliselt üles."
Promann ei tahtnud ennustada, mis maksab leivapäts tuleval aastal samal ajal. Kui võrrelda 300grammist röstsaia, siis Tallinnas maksis see septembris keskmiselt 9 krooni ja 81 senti, Helsingis aga 17 krooni ja 95 senti ehk 83 protsenti rohkem.
Promann ütles samas, et leiva tegelik hind sõltub Eesti majanduse käekäigust tuleval aastal. "Kui valitsus suurendab vastutustundetult riigisektori palka, on erasektoril veelgi raskem, sest meie peame palgatõusu efektiivsema tootmisega välja teenima," selgitas ta.