Euroopa reformilepe saab viimast lihvi

Tegemist on suures osas sama lepinguga, mille prantslased ja hollandlased kaks aastat tagasi rahvahääletusel tagasi lükkasid. Uues tekstis on välja jäänud välised sümbolid, nagu ELi lipp ja hümn. Lepe ise on tagasihoidlikumalt ümber nimetatud, kuid mehhanismid, mis peaksid tagama laienenud liidu ladusama toimimise, on samad.

Nii suureneb uue lepinguga näiteks kvalifitseeritud häälteenamusega tehtavate otsuste hulk, kuhu uutest valdkondadest on lisandunud energeetika. Maksupoliitikas ja ELi eelarve üle otsustamisel on aga edaspidigi vaja kõigi liikmesriikide üksmeelt.

Euroopa Keskpanga juhile Jean-Claude Trichet'le teeb uues tekstis enim muret, et pank on liigitatud koos Euroopa Komisjoniga ELi institutsioonide hulka. See väike nüansimuutus riskib ohtu seada panga sõltumatuse. Kui panga põhiülesanne on inflatsiooni ohjamine, siis Euroopa institutsioonide eesmärgid on oluliselt laiemad, sh "majandus- ja sotsiaalarengu ühtlustamine". Trichet pelgab, et muudatus annab poliitikutele hoova panga survestamiseks. Seni on panka kõige ägedamalt rünnanud Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Sarkozy pealekäimisel tehti lepingu tekstis teinegi "nüansi" muudatus. ELi eesmärkide seast võeti välja "vaba ja moonutamata" konkurents, mis oli seal püsinud pool sajandit, ja tõsteti lepingule lisatud protokolli. See võib õõnestada Euroopa Komisjoni voli piirata riiklikke toetusi ja teha takistusi firmade ühinemiseks nn rahvuslikeks tšempionideks.

Kui valitsusjuhid lepingu teksti Lissabonis kokku lepivad - suurim küsimärk on Poola -, allkirjastatakse see detsembris ülemkogul ja järgneb ratifitseerimine. Vähemalt üks riik, Iirimaa, korraldab rahvahääletuse.