Investorid soovitavad maksurevolutsiooni

Viimastel nädalatel on Läti valitsust tabanud kriitikanoolte tulv ja seda mitte ainult rahvusvahelistelt reitinguagentuuridelt hinnangu alandamisega. Väga teravalt on ohust demokraatiale rääkinud USA suursaadik Catherine Todd Bailey. Talle sekundeeris Läti välisinvestorite nõukoda FICIL, mis koondab 25 tuntud ettevõtet, kes on panustanud riiki suuri rahasummasid.

Sarnaselt Eesti Tööandjate Liiduga tuli FICIL välja manifestiga, kus on üksikasjalikult loetletud meetmed Läti majanduse kriisi vajumise vastu. Teatavasti on nii inflatsioon kui ka jooksevkonto puudujääk Lätis endiselt suurenemas. Lühidalt kokku võttes teevad investorid ettepaneku alandada makse ettevõtjatele ja töötajatele ning tõsta käibemaksu tarbimise pidurdamiseks ja eelarvetulude säilitamiseks.

FICILi juhatuse liige ning audiitorfirma Ernst & Young esindaja Andris Laucinši teatel peaks tulumaksu alandama 25 protsendilt 15-le, tõstma tuluvaba miinimumi ja vähendama sotsiaalmaksu. See jätaks inimestele rohkem raha tasku. Samal ajal tuleks tõsta käibemaksu 20-22 protsendile, mis peaks pidurdama raha kulutamise soovi. FICIL loodab kasvatada inimeste soovi ennast harida, et nad saaksid rohkem raha teenida. Samas tuleks jätkata kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi järkjärgulist tõstmist isegi pärast ELi miinimumnõuete täitmist. Peaks maksustama kinnisvara.

Laucinši sõnul on eriti oluline nende ettepanekute rakendamine ühel ajal, sest tegu oleks komplekslahendusega. "Maksureform stimuleeriks ettevõtjaid investeerima ekspordivõimeliste kaupade ja teenuste tootmisesse. Inimesed hakkaksid mõtlema, et parem on raha kohe mitte kulutada. Nad hakkaksid koguma või investeerima ärisse."

Endiselt tulutult inflatsiooni ohjamise plaani ellu viia püüdev valitsus on ettepanekute vastu. Nii teatas rahandusminister Oskars Spurdzinš, et käibemaksu tõstmisel ei suudaks riik täita sotsiaalkohustusi. "Arvan, et praegu midagi maksusüsteemis lõhkuda ei oleks soovitatav. Kõrge inflatsiooniperiood tuleks üle elada olemasoleva süsteemiga, ja kui viia sisse muudatusi, siis väga läbimõeldult." Sama meelt oli peaminister Aigars Kalvitis: "Me ei plaani mitte mingisuguseid muudatusi."

Samas majandusministri kohale kandideerimisest loobunud Einars Cilinskise sõnul on maksureform hädavajalik. "Oma lühikese vestluse ajal Kalvitisega jõudsin järeldusele, et meil on erinev nägemus arengu prioriteetidest," teatas ta pressikonverentsil.

Eesti Tööandjate Keskliit edastas oma pöördumise peaminister Andrus Ansipile juba oktoobri alguses.

Avalduses tunti muret 2007. aasta teises pooles Eestit tabanud majanduskasvu languse pärast ja kutsuti valitsust üles mõistlikult kulutama.

"Tööandjate Keskliidu liikmeid teeb ärevaks riigikogule esitatud riigieelarve eelnõu, milles näidatud riigiametnike mõneti peaaegu kolmandikuni küündiv palgatõus seab erasektori töötajad ilmselgelt ebavõrdsesse olukorda. Majanduse kunstlik elavdamine avaliku sektori kasvu kaudu toob lähiaastail meile kasu asemel kahju," teatas toona liidu juht Tarmo Kriis.

Pärast teisipäeval avaldatud Eesti Panga prognoosi muutus keskliit veelgi murelikumaks. "Eesti Panga majandusprognoos 2008. aastaks näeb majanduse reaalkasvuks ette vaid 4,3%, kuid riskistsenaariumi käivitumisel võib kasv osutuda ka negatiivseks," leidis Kriis. Palku ei tohiks järgmisel aastalt tõsta rohkem kui 5-10%.