Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siim alustab töökoha otsimist
Igal hommikul saab 17astane Rapla Ühisgümnaasiumis õppiv Siim emalt ja isalt raha bussisõiduks ja kooli puhvetist toidu ostmiseks. Taskuraha antakse noormehele sularahas, sest iga päev ülekandeid teha on tüütu.
Poodides eelistab poiss sularaha, ent kannab alati ka pangakaarti kaasas. "See on hea selleks, kui peaks tekkima hädajuhus ja on vaja vanematele helistada, et nad raha saadaksid," tunnistab ta.
Kooli kõrvalt Siim tööl ei käi, samuti ei ole ta seda teinud suviti. Ent nüüd, kui 18. eluaasta lähenemas, on poiss sellele mõtlema hakanud ja kavatseb endale peagi ka töökohta otsima asuda.
Lõviosa Siimu taskurahast kulub riietele, teine pool transpordile ja toidule. Kuude lõikes on väljaminekud väga erinevad: "Ühel kuul kulub rõivastele paar tuhat krooni, järgmisel aga mitte sentigi."
Enda arvates ei ole Siim ei laristaja ega säästja tüüp. Ta nendib, et mõnikord tuleb ette käike, mille arvelt ei saa kokku hoida, ent ta teab ka raha väärtust ja niisama uisapäisa seda siiski tuulde ei loobi. Allahindlused on noormehe meelest väga tänuväärsed: "On ju parem küll, kui sama riideeseme saab allahindlusel poole odavamalt."
Siimul hobi, jalgrattasõit, just odavate killast pole, mistõttu kulub ka sellele aastas piisavalt raha.
Autor: Katharina Toomemets