Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti juhib hinnatõusus
Ka teistes Euroopa riikides on nendes harudes hinnad oluliselt kerkinud, kuid Eesti on hinnatõusu poolest siiski esimeste seas.
Peamine toiduainetööstuse mõjutaja oli hinnatõus piimatööstuses, kus tootjahinnad kasvasid septembris 27%. Alates juulist on piima kokkuostuhind võrreldes aasta varasema ajaga järjest kerkinud, see on kajastunud ka tootjahindades. Teravilja kallinemine mõjutas osaliselt hinnatõusu jahu- ja tangainete tootmises (31%).
Puidutööstuses on hindade aastane kasv tänavu püsinud 20% lähedal, ka septembris olid tootjahinnad 19,5% kõrgemad kui mullu. Hinnasurve taga on peamiselt toormehindade tõus. Puidusektori hinnatõus iseloomustab ka Soomet, Rootsit ja Lätit.
Ehitusmaterjalitööstuses on hinnad kasvanud. Aastaga on tootjahinnad tõusnud 13%, kuid ettevõtjate hinnangul on hinnatõus peatumas.
Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis kaks kolmandikku lähitulevikuks müügihindade püsimist praegusel tasemel, hinnatõusu ootas ligi 30% küsitletutest. Üldiselt on hinnatõusuootused vähenenud, eranditeks toiduainetööstus ning rõiva- ja tekstiilitööstus. Toiduainetööstuses oodatakse hinnatõusu seoses tooraine kallinemisega.
Pärast mitmekuist langust olid naftasaaduste impordihinnad aastatagusest kõrgemad (kasv 3%) eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu. Mullu septembris algas nafta maailmaturuhinna langustrend.
Autor: ÄP