Veevärk valitsuse reservi toega

Riigikogu liige Jüri Ratas päris peaministrilt aru, kuidas plaanib valitsus lahendada omavalitsuste veeprojektide ebanormaalse olukorra, kus osal pole raha nende alustamiseks ja teistel pole raha nende lõpetamiseks.

"Ma ei nõustu hinnanguga, et olukord on ebanormaalne ja karjuvalt sobimatu Euroopa Liidu nõudmistega," kommenteeris Ansip. "2006. aasta lõpuks oli Eestis kanalisatsiooniga hõlmatud 86 protsenti alast, mis on võrreldav Soome, Taani ja Rootsiga."

"Hindade tõusu tõttu on aastatel 2002-2006 investeeritud veeprojektidesse 5,7 miljardit krooni. 2007. aasta eelarves on veeprojektidele mõeldud ligikaudu 11,6 miljardit krooni, 2008. aastal 814 miljonit krooni ning 2009. aastal 2,047 miljardit krooni," loetles Ansip.

Ansipi sõnul ei saa öelda, et Eesti riik ei tegele probleemiga piisavalt. "Järgneval perioodil kasutame suurt osa reservist oma veemajanduse korrastamiseks," kirjeldas Ansip. "Kuid me peame tegema valikuid. Me ei saa kõiki taotlusi rahuldada. Meil pole selleks piisavalt Eesti maksumaksja ega Euroopa Liidu raha. Millestki tuleb loobuda, kohati on taotlused praegu olnud ülepaisutatud."

"Sinna on sisse kirjutatud tegevused, mille peaksid kinni maksma kinnisvaraarendajad," heitis Ansip ette. "Näiteks majapidamised, mis jäävad kilomeetri või poole kaugusele veevärgist - sel puhul pole põhjendatud, et selle peaks kinni maksma Eesti maksumaksja."

"Ehitushanked on märgatavalt kallinenud. Seetõttu on veeprojektidele ka järjest rohkem vahendeid suunatud," lisas peaminister.

Autor: Kaisa Tahlfeld