Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank: inimesed jaksavad säästa küll
"See on loomulik, kuna palgad on kasvanud. Kasvanud on ka teadlikkus säästmisest," selgitas Meigas.
Vähenenud on huvi kinnisvara kui investeerimisvõimaluse vastu, eelmisel aastal samal ajal soovis 14 protsenti küsitletutest investeerida kinnisvarasse, tänavu soovis seda teha vaid 9 protsenti vastanutest.
"Eelmiste aastate kinnisvarabuum on vaibumas. Inimesed on aru saanud, et kinnisvara ei ole ainus investeerimisvahend, vaid on olemas ka väärtpaberid," lisas Meigas.
"Sääste omavate perede arv on kasvanud, samuti on positiivne keskmise säästu kasv. Hakkame jõudma sellisele tasemele, kus kogu raha ei lähe enam esmavajaduste rahuldamisele ja nüüd hakkab säästude hulk järsult kasvama," ennustas Meigas.
"82 protsenti laenuvõtjatest suudab ka säästa. See on positiivne ajalehtede hirmu taustal, kes arvavad, et eestlased on end lõhki laenanud," rääkis Meigas.
"Kasvanud on paariaastane ja ka pikem säästmine. Eriti on kasvanud soov säästa üle 50aastaste inimeste seas. Täna ei mõtle 30-40aastased piisavalt pensionile, 50aastaselt alustades on väga raske piisavalt pensioni koguda," tundis Meigas eeslaste pensionipõlve pärast muret.
Eestlased eelistavad väiksemat riski, 68 protsenti küsitletutest eelistas mitte riskida. Suuremat riski on valmis võtma nooremad ja kõrgema sissetulekuga inimesed.
Emori uuringu järgi on suurenenud nende arv, kes inflatsiooni tõttu ei säästa, 9 protsendilt 17 protsendile. Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas ei saa nende inimeste loogikast aru.
"Toome ühe lihtsa näite: Tõnu ja Peeter saavad kumbki 10 000 krooni palka, Tõnu säästab kuus 1000 krooni ja Peeter ei säästa, tulemus: aasta pärast on Tõnul on 12 000 krooni säästetud, Peetril ei ole," kirjeldas Lukas.
"Kes tunneb ennast elu löökide eest paremini kaitstud?" küsis Lukas, kes arvab, et igal inimesel peab saatuselöökide vastu mingi puhver olema.