Kohandume, ärme paanitse

Nädalavahetusel Washingtonis Maailmapanga ja IMFi aastakoosolekul osalenud Lipstok ja Padar selgitavad, kas sel ka alust on.

Lipstok: Ega see erinevus nii suur polegi. Asi on selles, et prognoosidel on mitu kuud vahet. Ministeeriumi kevadised lähteandmed olid parema väljavaatega, meie tegime prognoosi oktoobris. Nominaalarvudes pole vahe suur. Tõsi, 2009. aastal erinevus kasvab.

Padar: On kolm Eesti majanduskasvu prognoosi 2008. aastaks: meie 7,3 protsenti, keskpanga 4,3 protsenti ja IMFi 6 protsenti. Eks tõde seal vahepeal ole. Lõime enda oma lukku augustis - pidime hakkama selle pealt eelarvet tegema.

Lipstok: Nii ja naa. Euroopa kolleegid saavad meist hästi aru. Kaugemalt vaatajad küsivad laenukasvu, jooksevkonto defitsiidi ja inflatsiooni kohta. Jooksevkonto defitsiit oli kõrge, aga läheb alla. Ka inflatsioonile on meil selge seletus. Ütlesime, et majandustsükkel läheb nüüd teises suunas ja seda üldiselt aktsepteeriti.

Padar: Kuulati ja arutleti. Minu kõrvu ühtegi etteheidet ei jõudnud. Siin on numbreid tundvad inimesed.

Lipstok: Lätlastel on makronäitajad kriitilisemad. Häda on selles, et meist räägitakse kui Baltimaadest. Kui kuskil midagi halvasti on, siis tõmmatakse üks tekk üle kõigi. Aga igal riigil on oma lugu. Lätlaste probleemid on inflatsioon, jooksevkonto defitsiit ja poliitiline ebastabiilsus. Lätlastel on asi kõige hullem, aga allapoole ots on kõigil näha.

Padar: Eestil pole midagi häbeneda. Leedul on miinuses eelarve ja Läti vist võttis plussi nimel laenu. Tõsi, kui midagi juhtub, siis see mõjutab kõiki kolme, sh meie usaldusväärsust investorite silmis.

Lipstok: Kui vaadata meie 4,3protsendilist majandusprognoosi, julgeksin öelda, et eelarve on liiga optimistlik. Aga seda taandab suurem ülejääk. Kui meie prognoos peab, ei saa öelda, et 2008. aasta oleks balansist väljas. 2009. aastaks on lõhe suurenenud.

Padar: Kõik on tehtud õigesti. Reservid on planeeritud. Augustis olid kõik kasvuprognoosid 7 protsendi ümber. Aga eelarve peab vastu ka siis, kui kasv langeb alla 5 protsendi.

Lipstok: Oleme kogu aeg rääkinud, et seda ei peaks tegema. Aga kui see sisetarbimist ei suurenda - näiteks ostame Pariisi saatkonnahoone - siis see meie vaadet ei sega.

Padar: Suurem osa lisaeelarve kulutusi pole seotud turu kuumenemisega. Saatkonnahooneid on ju üüratult mõistlik osta, kui hinnad on all. Üle miljardi läheb juba seadusega haigekassale. Palju on ka ridadevahelisi tõstmisi.

Lipstok: Riigisektori palgad tõusevad natuke liiga kiiresti. Praegu on avaliku sektori tootlikkuse kasv 13 protsenti, aga rahandusministeerium on rääkinud keskmiselt 15protsendilisest palgakasvust. Kui see 15 ka 15ks jääb, me väga tagant üles ei löö. Tõsi, erasektor on rääkinud 8-10protsendilisest palgakasvust järgmisel aastal.

Padar: Palgakasvu veab meil ikka erasektor. Mis siin rääkida: kaks aastat tagasi maksin ehitusmehele 50 krooni tunnist, nüüd 120 krooni. Tootlikkuse prognoos on ministeeriumil 13-14 protsenti. Erinevus Eesti Panga nägemusega on komakohtades. Avaliku sektori palga kasv jääb järgmisel aastal 10-15 protsendi piiridesse ja keegi ei saa öelda, et see oleks lokkav. Tõsi, politsei ja pritsimeeste palgad kasvavad 25 protsenti. Aga eks saime kevadel aru, et meil on ikka oma politseid vahel vaja ka.

Lipstok: Oleme mitme näitajaga siin esirinnas - laenukasv on esimese kümne riigi hulgas. Kuid me pole kõige halvemas seisus. Eestis on tehtud laenurahaga üsna häid tegusid. Meie laenuturg rallis tänu kinnisvaralaenudele ja seegi on loomulik, sest 15 aastat tagasi tekkis inimestel võimalus normaalsetes tingimustes elada. Probleem tekkis neil, kes hakkasid spekuleerima. Riskantsete hüpoteeklaenude kriis pole meie jaoks teema.

Padar: Laenukasv on Eestis pidurdunud. Samas on kasv kõigile Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele omane: inimesed tahtsid kolida välja ärklitoast koos ämmaga. Murelapsed on spekulandid. Aga kui keegi ostis põllutüki ja sinna arendusprojekti püsti pani ning nüüd hädas on - mis siis? See on äririsk.

Lipstok: Eesti majandust ootab 2008. aastal ees kohandumine. Ma ei kasutaks sõna "langus". Kiire majanduskasv pöörab nokaga allapoole, aga allaminek pole väga valus, kui uut välisšokki ei tule või kui me ise puusse ei pane. Kui järgmine jama tuleb, on teine asi. Aga muidu toimub stabiliseerumine ja tänu sellele saab ka mõni tegevus löögi. Kiire palgakasv hakkab ka pidurduma. Aga see on normaalne protsess. Ja ega ka päris all ära käimine pole katastroof.

Padar: Toimub kohandumine, ümberstruktureerimine.

Lipstok: Ei ütleks, et ajakirjandus on mingit finantsteemat ebaõiglaselt üles paisutanud. On selge, et ajakirjanikud otsivad uudist ja praegu on tõesti see nõksukoht, kus normaalne majandustsükkel ringi pöördub. Aga tonti ei maksa seinale maalida. Kõige suurem viga oleks praegu inimestele rääkida, et ostke külmkappe. Võtke asja rahulikult.

Padar: Meedia peab ikka nõudlik olema. Aga on küll ülereageerimist. Mina selle peale muigan, kehitan õlgu ja lähen edasi. Samas on majandus hell valdkond ja ülereageerimine võib üsna valus olla. Olen palju saanud sõimata selle eest, et Padar räägib majandusest ja naeratab. Mis ma siis tegema pean? Mul on närvid korras! Siiski on rahandusministril suur vastutus ja ei tohi laskuda labiilsustesse.