Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on maailmas avatuselt kümnes riik
Kõige globaliseerunumaks riigiks on juba kolmandat aastat järjest Singapur, Eesti edu mõõtis 72 maad vaatlev indeks esmakordselt. "Eesti debüteeris indeksis ülihästi, nii kõrge koht oli mulle üllatuseks," lausus indeksi koostaja Janet Pau A. T. Kearneyst. "Eesti on suurepärane lugu sellest, kuidas ka väike riik saab ennast maailmale avada. Eesti sõltub suuresti ekspordist-impordist ja otsestest välisinvesteeringutest, mida meie indeks näeb positiivses võtmes."
"Usun, et võrreldes teiste regiooni riikidega on Eesti nii kõrgele jõudnud tänu lähedusele Skandinaaviamaadele," hindas Pau. "Et oma kohta hoida, võiks Eesti vaadata Singapuri poole. Singapuris on riigisektori ja ettevõtete vahel tihedad sidemed. Paljudes sektorites on Eestis kasutamata potentsiaali."
Indeksit tutvustavas ülevaates on Eestist ka eraldi peatükk, kus meid nimetatakse Balti tiigriks ja riigiks, kus Milton Friedman ennast kodus tunneks. Eesti saab kiita selle eest, et avas vabaturu filosoofiat järgides ennast agressiivselt maailmale. Märgitakse, et meil pole sisuliselt ettevõtte tulumaksu ja dividendidelt makstakse proportsionaalset tulumaksu, samuti pole bürokraatia probleemiks.
"Väikeriigile on kõige olulisem innovatsioon, näiteks info- või biotehnoloogiasektoris," lisas Pau. "Riik saab olulist rolli mängida nii tehnilisse kui hariduslikku infrastruktuuri investeerimisel. Samuti saab valitsus Eestit rohkem reklaamida. Praegu vaatavad kõik India ja Hiina poole, aga Eesti on ELi maadele kultuuriliselt palju lähemal."
Indeks märgib, et Eestis on lihtne ettevõtlusega tegeleda ka riigipiire ületades ning et välismaalastele antud vabadus piiramatult kinnisvara soetada on toonud investeeringubuumi. Tehnoloogilise ühenduvuse seisukohalt oleme küll alles 21. kohal maailmas, kuid indeksi hinnangul on meil potentsiaali rohkemaks, seda enam, et internet on meil inimõiguseks kuulutatud.
2005. aasta andmetel põhinev edetabel vaatleb, kui suuresti riigid ennast muule maailmale avavad. Kokku hõlmab indeks 97 protsenti maailma SKPst ja 88 protsenti maailma elanikkonnast. Indeksi järgi on kõige üleilmastunumaid riigid tihtipeale väikesed.
Indeks vaatleb nelja mõõdet: majanduslikku, tehnoloogilist, poliitilist ja personaalset. Eesti esineb kõige paremini majanduslikus dimensioonis, kus oleme maailmas 3. kohal (Hongkongi ja Singapuri järel), ning kõige nõrgemaks on poliitika, kus paigutume 25. kohale.