Õlle müük väheneb piirangute tõttu

"Tänaseks võib ütelda, et Tallinna müügipiirangud on eelkõige mõjutanud lahjema ja kvaliteetsema õlle tarbijat," sõnas Eesti Õlletootjate Liidu president Cardo Remmel. "Odava ning kange õlle läbimüük ei ole võrreldes eelmise aasta sama perioodiga muutunud."

A. Le Coq ASi juhataja Tarmo Noop seevastu täheldas oma ettevõtte üldise müügi langust. "Meil ei ole kvaliteetõlle müük langenud, kuna oleme välja tulnud uute toodetega," ütles Noop. "Seetõttu oleme kokkuvõttes ka turuosa suurendanud, aga mitte see ei ole oluline. Oluline on see, et kogu turumaht on väiksem, üldine müük on langenud. Ja see teeb meid murelikuks."

Noobi sõnul ei ole küsimus niivõrd Tallinna alkoholimüügi piirangutes, kuivõrd viimase aja sündmuste tõttu tekkinud üldises negatiivses foonis ja suhtumises.

"Praegu on taas üles kerkinud diskussioon reklaami teemal. Minu arvates on nii, et mida enam piirata, seda vähem on võimalik näidata õllejoomise kultuurset poolt," oli Noop pahane.

Noop tõi näite Soomest, kus pärast alkoholireklaami keelamist muutus vägijookide ostmisel ainsaks argumendiks kanguse ja hinna suhe.

"Reklaam ei pane õlut jooma. Kui ma seeni ei söö, siis ma neid ei söö. Ei ole oluline, mil moel seda reklaamitakse," tõi Noop analoogia. "Aga kui ma seeni söön, siis saab reklaamiga suunata valima, kas süüa puravikke või šampinjone."

Majandusanalüüsifirma Ernst & Young raport toob välja Eesti õlletööstuse olulise rolli kohalikus majanduses. Kui eelmisel aastal oli Eesti õlletehaste otsene tööhõive 760 inimest, siis koos kaubanduse ja turismiga küündis see 3800 töökohani.

Rahalises käibes hindas Ernst & Young õlleturu mõju 2004. aastal 940 miljonile kroonile, mis on tänaseks vähemalt kolmandiku võrra kasvanud. Aktsiisi- ja käibemaksutulud ulatuvad riigi jaoks 300 miljoni kroonini aastas. Järgmisel aastal saab Eestist üks kõrgema alkoholiaktsiisiga riike Euroopas.