Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soola-leiba linnapalgalistele
Tundub, et nn sundüürnike teema näitab loomuliku ammendumise märke, sestap on Tallinna linnavalitsusel vaja uusi loosungeid, mille all jätkata munitsipaalkorterite forsseeritud ehitamist. Üks avar võimalus on munitsipaalkorterite pakkumine lihtsalt kõigile linnapalgalistele.
Keskerakond tahab osta tallinlaste oma raha eest endale valijaid ja toetada suurannetajaid, kes ehitama hakkaksid.
5000 linnapalgalist koos peredega saavad linna kulul võimaluse kolida sisse uude puhtasse korterisse. Kena. Kas nad peaksid järgmine kord valimiskasti juures Keskerakonda hea sõnaga meenutama? Tingimata just ei pea, aga võivad siiski - et linnakorter nende elamise all püsiks. Arvame, et sellele Tallinna linnavõim apelleeribki.
Kuivõrd praegu räägime kinnisvaraturu jahtumisest, peaks vaba elamispinda ju jätkuma ja uusi munitsipaalmaju poleks vaja. Tõsi, igal lasteaednikul, trammi-, trolli- või bussijuhil, muuseumitöötajal jne, keda linn vajab, ei jätku korteriostuks raha.
Ent üürida peaks ju olema võimalik? Juhul kui munitsipaalkorteri üür järgib vaba üürituru määrasid, ei tohiks vahet olla, kelle käest üürida - avalikult või erasektorilt.
"Tallinnas kuulub avalikule sektorile vaid umbes kolm protsenti elamufondist, samas kui paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus 15-20 protsenti," võrdles Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Abilinnapea unustab, et Eestis on kinnisvaraturg omanikukeskne, samal ajal kui mujal riikides tuleb üürimist rohkem ette. Andmed pole täielikult võrreldavad.
Mingil määral liigume me tagasi nõukogude aja poole, mil täitevkomitee kortereid lihtsalt jagas. Ja tööjõu värbamisel garanteeriti pea sajal protsendil juhtudest ühiselamukoht.
Nüüdne situatsioon on muidugi erinev selle poolest, et linnakorteris elamise eest tuleb ikkagi maksta üüri, mis ei pruugigi olla väike. Ent linnapalgalisel on siiski muret vähem kui erasektori töötajal, mis kodeerib niisugustesse elamuehitusprogrammidesse sisse ebavõrdsuse momendi.
Programm õhutab tagant kinnisvarakriisi, kuna toodab juurde tõenäoliselt turuhinnast odavamalt saada olevaid uusi elamispindu ajal, mil niigi neid seisab lademes. Ja kuhu on jäänud noore pere elamispinna plaan, kas see on ka juba täidetud?
Elamuprogrammist saavad osa ehitusfirmad, mis garanteerib neile töö ka siis, kui muud tellimused vähenevad või lõpevad. Seega toetab Tallinn maksumaksja rahaga nagu muuseas ka eraettevõtlust. Aga seda ideed on Keskerakond kogu aeg propageerinud.
Autor: ÄP