Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädal Kristina Traksi pilgu läbi
Mäletate, kuidas Heimar Lenk enne valimisi vanniserval kõõlus ja lubas suureliselt hoida vee hinda kontrolli all. Lenk pole oma sõnu söönud - seda me teame. Sest Tallinna Vesi saab uuel aastal vee eest hinda juurde keerata vaid 11,7 protsenti.
Lõppeval nädalal ilmnes, et K-linnas on kontrolli all ka alkoholimüük: oktoobris tehtud kontrollostudel tuvastatud, et pärast kl 20 poed napsu ei müünud. Sellest raporteeris abilinnapea Jaanus Mutli, keda linnarahvas tunneb ka kui kameeleonmeest. Mäletame tema perfektset maskeerumist itaallaseks ja petistaksojuhtide haledat sissekukkumist. Kas kontrollostudel maskeerus Mutli nööri otsas mänguautot vedavaks pisipoisuks, kes siidrit üritas osta, pole teada.
Mutlist võiks muutumismängus eeskuju võtta ka meie salaluure kapo mehed. Hiljuti üritas üks neist maskeeruda ajakirjanikuks, kuid kukkus paraku haledalt vahele. Muidu oleks vast eksperiment isegi korda läinud, kuid vaene mees unustas sõrme ametkonnale viitava sõrmuse ning riietus korralikku tumedasse ülikonda.
Siinpuhul väike õpetus edaspidistele ajakirjanikuna imbujatele.
Ülikond ja lips unustage ära - ajakirjanikud ei käi üldiselt sellistes riietes, ebamugav. Ainsaks erandiks on ehk presidendi vastuvõtt. Välimus ei tohi olla klanitud, pigem boheemlaslik.
Kui maskeerud fotograafiks, olgu fototehnika profi oma. Selga tasub võtta suur fotokott, ajakirjanikul olgu ühes bloknoot märkmete tegemiseks.
Uus kampsikustaar on sündinud. Senini võis Eesti täieõiguslikuks kampsikukuningannaks nimetada kirjade järgi ärinaist Terje Aru, kes nautis ajakirjanduses kelkimist oma paljude kalliste kampsikutega.
Noh, ajad on muutunud ja hinnad tõusnud. Ja Aru oma 10 000kroonise kampsikuga kahvatab tibipoliitik Anna-Maria Galojani saavutuse kõrval. Nimelt suutis see valimistel vibulaskjana poseerinud, kuid nüüd juba Reformierakonnast lahkunud neiuke mõne kuuga osta omale kokku riideid ja ehteid 600 000 krooni eest. Mina ei saa aru, kuhu ta selle tavaari mahutas ning kust leidis töö kõrvalt aega säherduseks ostlemiseks, aga tühja sellest. Kurvem lugu on, et Anna-Marial tuleb ilmselt kokkuostetud kampsikutest loobuda või SMS-laen peale võtta, sest hilpudele kulutatud raha oli Ekspressi teatel varastatud tööandja tagant.
Üks comeback on veel peatselt teoks saamas. Nõukaaja üks sümbol on ilmselt paljudele uudistesaate "Vremja" signatuur. Samavõrd mäletame saate kodukanalit Kesktelevisiooni selle järgi, et propagandauudised ei mahtunud pea kunagi ettenähtud 40 minutisse. Ja oh seda igaõhtust kirumist siis.
Kuid see selleks. Tahtsin rääkida hoopis Kesktelevisiooni taassünnist. Jah, varsti jõuab see tallinlasteni, loomulikult meie tubli K-linnavalitsuse juhtimisel ning meie endi raha eest. Kõik uus on ammu unustatud vana, nõnda ka Tallinna Kesktelevisioon. Sest mida muud kui toredaid propagandauudiseid vee hinna ja alkoholimüügi kontrolli all hoidmisest sealt tulema hakkab.