Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pilt suurem kui teler

    Maailmas on loendamatu hulk linateoseid, mille kohta on filmihuvilised öelnud: maksimaalse efekti saavutamiseks tuleb seda kindlasti kinos vaadata. Aga kui inimesel on kodus korralik kodukino koos suure ekraani ja ruumilise heliga? Ikka kinos, sest see maagiline "midagi" jääb endiselt puudu. Mis on see tabamatu komponent, mis kinole sellise eelise annab?
    Oma eksistentsi ajal on televiisorid läbi elanud üsna pika ja muljetavaldava arengutee esimestest udustest must-valgetest karbikestest tänapäeva poolt seina katvate pildimasinateni. Vastuvõtu kvaliteet on aastast aastasse paranenud, ekraanid on muutunud värviliseks, lambid vahetunud transistoride ja seejärel mikroprotsessoritega, lisandunud on stereoheli. Kineskoopekraanide asemele on tulnud palju õhemad, kuid suurema diagonaaliga plasma- ja vedelkristallpaneelid. Veel mõni aasta tagasi peeti digitelevisiooni ebamääraseks tulevikumuusikaks; alates selle aasta 1. septembrist pole meie põhjanaabrite juures analoogvastuvõtja antenniga enam midagi püüda. Üks asi on ajas siiski samaks jäänud: pilt on esimestest teleritest alates seda ümbritsevasse kasti kängitsetud.
    Kino silmatorkavam erinevus telerist on projektori heidetav kiirevihk, mis ei piirdu ainult pildi ekraanile manamisega, vaid heidab valgust ja varje kogu saalile. Pea iga režissöör, kes vähegi oma ametinimetust väärt on, teab ning kasutab seda efekti täiel määral. Teleri jaoks on paraku sama tulemuse saavutamiseks vaja lisafunktsioone. Tõenäoliselt edukaim saavutus selles vallas on Philipsi Ambilight-tehnoloogia.
    Ambilight iseenesest ei ole kaugeltki midagi väga uut. Esimesed versioonid sellest peitsid teleri raami taha spetsiaalsed värvilised päevavalguslambid, mis seina ja kogu ülejäänud tuba vastavalt ekraanil toimuvale õrnalt valgustasid. Kuni viimase ajani eksisteeris sellest neli eri versiooni: mono, kus vasakul ja paremal asuvad valgustid töötasid sünkroonis; stereo, kus nad töötasid teineteisest sõltumatult; surround, kus lamp asus ka üleval; ning full surround, kus valgustid asusid kõikides külgedes. Praktikas nägi see välja umbes nii, et kui jalgpallimatši ajal oli ekraani alumine serv roheline (muru), siis tekitas alumine lamp ekraani alla roheka kuma. See jättis visuaalselt mulje oluliselt suuremast ekraanist ning lisaks aitas vältida hämaras ruumis tekkivat valguse kontrastist tingitud silma väsimist.
    Septembri lõpus üle kogu maailma müüki tulnud Philipsi Aurea viib kogu kontseptsiooni veelgi kaugemale. Taustavalgustusele on lisatud pastelne esiraami valgustus, enam ei piirdu asi ühe valgustiga kogu külje peale, vaid on sõltuvalt pildist sujuv. Tänu uudsele valgustussüsteemile on muudetud täielikult ka disaini: kogu raam ise on pikk samm eemale traditsioonilisest tehnikakesksest telerist, kus enamikul tootjail endiselt domineerivad must ja metall ning hulk küsitava funktsionaalsusega nuppe. Kui peaks paralleeli tõmbama mõne teise seadmega, siis esimese hooga tulevad Apple'i tootevalikust pähe: iPod, iPhone ja MacBook ning võtmesõnadeks võiksid selle juures olla väljendid "inimlik" ja "orgaaniline". Huvitava lisaboonusena võib väljalülitatud telerit soovi korral kasutada diskreetse valgustina.
    Aurea hindki ei ole rikka inimese jaoks ilmselt probleem, kuna vääriskive ja kullakange pole disainis kasutatud. Jääb vaid huviga oodata, mis teised teleritootjad nüüd sellele vastavad - 3D-pildid toa keskele?
    Fotod: tootja, Meeli Küttim
    Autor: Tanel Raja
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.