Scenicule tehti maastikuravi

Sellele lainele on end häälestanud ka Renault, tuues avalikkuse ette Scenic Conquesti. Mis siis väliselt muutunud on? Auto on 20 millimeetri võrra taeva poole kerkinud. Välimus on plastiku abil väheke matšomaks aidatud. Volüümikas esipamper räägib sellest, et tahaks mingit küngast vallutama minna.

Sisu on autol nagu Scenicul ikka, kuid mõningate lisanditega. Värvi on lisatud omajagu ja erinevad kujutised jooksevad üle armatuuri. Auto välisvärvi meenutavad ka turvavööd ja istmekujundus. Turvavöö on muidugi nüüd politseinikele nähtavam ja kui see juhtub pealt maha ununema, võib juba eemalt näha, et midagi värvikirevat üle kõhu ei jookse. Kahe esiistme vahel on selline ruum, et seal võiks mõnd suuremat sorti telekat vedada. Vahe on tõepoolest suur, selle laiust võiks kasutada loomaaias elevandipuuri väravana. Tagaistmel ei pea samuti ruumipuuduse üle kurtma.

Pagasiruum on tõeline lastega perede rõõm, sest vanker läheb sinna täies mahus ja tööriistakomplekti ei pea näpuotsas kaasas kandma. Tõsi, koos kõrgusega on kasvanud ka auto põhi, mis tähendab, et suuri ja raskeid kompse peab veel kõrgemale vinnama. Sõita on seiklushimulise Scenicuga natuke imelik. Isteasend on üsna püstine ja tekitab väga kõrgel olemise tunde. Auto näidikud asuvad armatuuri keskel ja ausalt öelda mulle selline asetus väga ei istu. Roolitundlikkus on hea, ei kurda, et tahaks raskemat või kergemat rooli.

Proovisõidukil oli bensiinimootor. See ei ole paha, kuid sellisele autole igatseks ikkagi diiselmootorit.