Soome tavatu streigisügis

Läinud nädalal streikis Soomes 2500 metallitööstuse töölist, ähvardades seisata Aker Yardsi laevaehituse ja Outokumpu terasetarned. Enne kui veel 4000 töölist streigiga liituda jõudis, sõlmiti reedel kompromiss 8,5protsendilise palgatõusu peale kaheks aastaks, täna naasevad töölised tööle.

Ära hoiti ka 1600 Soome metsavaruja streik, sest viimasel hetkel saadi kokkuleppele, et tänavu tõusevad palgad 4 protsenti ja tuleval aastal 2,5 protsenti. Oma palganõudmistele lisasid streigiähvarduse energeetikud, mis võib seisata elektritööd ehitusel.

Sel neljapäeval pidi algama telekomistreik, kuid Soome tööministeerium lükkas selle kaks nädalat edasi. Nii on osapooltel aega kokkuleppele jõuda. Streikida plaanis ligi 8000 TeliaSonera ja Elisa töötajat, kes nõuavad 14protsendilist palgatõusu.

Veelgi tõsisem on lugu Soome 12 800 meditsiinitöötaja hoiatusega massiliselt ametist lahkuda, kui palgad järgmisel 2,5 aastal 25 protsenti ei tõuse. Reedel andis Soome tööministeerium asja lahendada konfliktikomisjonile. Sellist meedet kasutatakse väga harva.

Soome parempoolne valitsus on püüdnud palgaläbirääkimiste süsteemi paindlikumaks muuta, soosides üleriigiliste kollektiivlepingute asemel kõnelusi ametiühingute ja ettevõtete vahel. See on valitsuse jaoks põhimõtteline küsimus, kuna kollektiivlepingutes nähakse plaanimajanduse märki. Viimane üleriigiline lepe aegus septembris.

Kõnelused läksid algul hästi, palgatõusu vastu said tööandjad ametiühingud nõusse paindlikuma tööaja ning suuremate palgavahede osas, ütles hiljuti Kauppalehtile Soome tööandjate keskliidu juhatuse esimees Antti Herlin. Siis aga hakkasid asjad kiiva kiskuma ning vallandus võidujooks, kus palgalisa küsimisel ei tehtud vahet ei firmade ega majandusharude omapära ega vajaduste vahel. Palgasaajate poolel on majanduse kõrgkonjunktuur ja firmajuhtide palgaralli.

Herlin ei poolda naasmist tsentraliseeritud süsteemi juurde, sest firmade vajadused erinevad ja eriti vajavad paindlikkust üleilmses konkurentsis osalevad firmad. Debatti on sekkunud ka Shelli nõukogu esimees Jorma Ollila, kelle sõnul on 40 aastat tagasi hästi toiminud süsteem oma aja ära elanud ja Soome vajab tööturul uusi turumajanduslikke lahendusi.