Logistika võti seisneb järjepidevas parenduses

Lean-filosoofia on palju enamat kui vaid säästliku tootmise kontseptsioon. See hõlmab endas terviklikku väärtusahela juhtimist, püüeldes täiusliku kvaliteedi ning efektiivsuse poole kliendi nõudluse rahuldamisel.

Logistika eesmärgid kattuvad sellega 100%. Samas võib logistikat vaadelda tootmistegevusena, mille toodanguks on kliendi nõudluse iseloomule vastavate parameetritega materjalivood. Ehk teisiti väljendades: õige kaup õiges koguses õigel ajal õiges kohas.

Perfektselt toimiv logistikasüsteem ei saa seega olla vastuolus lean'iga.

Logistika peamiseks väljakutseks on püstitatud eesmärkide täitmine minimaalsete kogukuludega. Henry Ford selgitas juba 1929. aastal, et toode kujuneb seda kallimaks, mida kauem see väärtusahelas viibib ning mida rohkem kordi seda ringi liigutatakse.

Seega saab logistilised kogukulud minimeerida kõigist nendest tegevustest hoidudes, mis ei loo lisaväärtust, kuid tekitavad kulu. Suurimad raiskamiskohad logistikas on laod. Seda põhjusel, et laos seisvale kaubale ei lisandu väärtust, kuid selle hoiustamine maksab.

Samuti vajatakse kauba lattu vastuvõtmiseks, transportimiseks, hoiukohta paigutamiseks, laoarvestuse pidamiseks, inventuuriks ning laost väljastamiseks tööjõudu. Lõpuks teostatakse neid kulukaid tugitegevusi reeglina ebaefektiivselt, mis tähendab, et kasutatava tööjõu kasutegur on madal.

Näiteks kauba komplekteerimisele mõeldud tööajast kulub suur osa hoopis riiulite vahel liikumisele, kaupade otsimisele jne.

Lisaks eelloetletud põhjustele on oluline ka kauba laos viibimise aeg, kuna juba kasutuses olevat hoiukohta ei saa kasutada teiste kaupade hoiustamiseks. Samas võivad riiuleid suures osas täita aegunud varud.

Parenduste tegemisel kasutatakse lean-logistikas kaizen'i, mis on jaapanikeelne vaste järjepidevale parendusele. Kaizen algab olukorra analüüsimisest. Selleks kasutatakse tööprotsesside kaardistamist ja tehnikat genchi genbutsu, mis hõlmab parendatavas protsessis vahetult osalevate töötajate arvamusi ja sündmuspaigal saadud isiklikku kogemust.

Logistiliste protsesside kaardistamiseks, analüüsimiseks, parenduseesmärkide püstitamiseks ja tulemuste mõõtmiseks, samuti tsükliaegade mõõtmiseks on sobilik kasutada SCOR-mudelit (Supply Chain Operations Reference Model), mille saab integreerida Kuue Sigma kvaliteedisüsteemiga (SCOR Lean SixSigma Convergence).

Autor: Illimar Paul