Laadimissild vajab eraldi tähelepanu

Logistika- ja laokeskuste laadimisboksi põhielement on kvaliteetne laadimissild, mille eesmärk on muuta laadimisprotsess autost hoonesse või vastupidi mugavaks ning kiireks. Teine laadimissüsteemi komponent on uks, mis koos laadimistihendiga hoiab sooja, kaitseb tolmu ning erinevate sademete eest ja suurendab laadimisprotsessi ohutust. Tähelepanu tuleb pöörata ka lisavarustusele, mis tõstab laadimisboksi juures turvalisust.

Kuna ukselahendusi ja laadimissildade süsteeme on erinevaid, tuleb projekteerimisel lähtuda laaditava kauba, kasutatavate tõstukite ja hoone spetsiifikast. Esmajärgus tuleb silmas pidada, millised on lattu või laost välja minevate detailide gabariidid. Laaditava kauba suurus määrab ukse, laadimistihendi ja laadimissilla tüübi ja mõõdud. Tihti tehakse viga ja otsustatakse mõõtmetelt väiksema ning odavama lahenduse kasuks, mis aga ei sobi vastava kauba või veoki laadimiseks.

Laadimisboksi ukselahenduste puhul on kõige levinum ning soodsaim lahendus tõstuks. Kui ukse üles-alla liigutamine ja vastava süsteemi ehitamine ei ole võimalik, on alternatiiv voldikukse kasutamine. Voldikuks on tõstuksest veidi kallim, kuid tihtipeale ka töökindlam lahendus.

Nii voldik- kui ka tõstukse puhul on oluline teha valik soojustatud ukse kasuks, mis ka talvistes oludes tagab ruumis sees sobivad töötingimused. Just kliima määrab ka selle, et laadimislahenduse puhul tuleb arvestada hoonevälise laadimismaja ehitamisega, et saavutada laadimise ajal minimaalne soojuskadu.

Lao planeerimisel on suuremahulise kauba liikumise juures oluline, et põrand oleks tõstetud maapinnast 1200 millimeetrit kõrgemale. Sellega tagatakse, et lao põrand ja veoautode põhi on samal tasapinnal.

Mingil põhjusel on see kõrgus muutunud väga vabalt valitavaks, samas ei ole autode ehituses ja kõrguses midagi muutunud.

Miks siis just 1200 millimeetrit? Tavaliselt on umbes sellisel kõrgusel veoauto põhi. Seega ei teki autosse sõitmisel kallakut, mida on vaja ületada. Samuti võimaldab selline kõrgus laadida kõiki veoautosid - ei saa laadida ainult kaubikuid.

Levinud 2500millimeetrine pikkune laadimissild liigub nii üles kui ka alla 350 millimeetrit. Seega on võimalik laadida autosid, mille põhja kõrgus maast on 850 kuni 1550 millimeetrit. Sellega on kõik võimalikuid kõrgused kaetud ja laadimine igal juhul võimalik.

Väga levinud ja oluline viga on pidada laadimissildu ehituskonstruktsiooni osaks ning jätta nende valimine ja hankimine ehitaja mureks. Hilisemal lao kasutamisel selgub väga tihti, et ehitaja on valinud kõige odavama variandi, pannud selle kogemata saadud kõrgusele ja kogu süsteemist ei ole mitte midagi kasu.

Kindlasti peavad laadimissillad olema lao tehnoloogia osa ja need tuleb valida koos muu lao sisustusega.

Laadimissildu on kahte tüüpi - pöörduva ja teleskoopkeelega. Pöördkeelega variant on veidi odavam, kuid samas ka probleemsem.

Kui auto on laetud täis servast servani, ei pruugi pöörduva keelega silla kasutamine olla võimalik, kuna sild võib kaupa kahjustada. Teleskoopkeele puhul saab väljaulatuvat osa astmeteta reguleerida ja probleemi laadimissillaga kunagi ei teki.

Samuti ei teki probleemi, kui autojuht ei suuda päris täpselt laadimissilla ette sõita. Väiksemad kõrvalekalded laadimissilla ette sõitmisel andestab teleskoopkeelega sild kergesti.

Lao planeerimisel ei tundu selline tühine pisiasi tavaliselt eriti tähtis, samas igapäevases kasutamises on pidevalt masendunud töötajaid, kes peavad väikese kokkuhoiu tõttu tegema hulga rohkem tööd.

Laadimissildade paigutamisel on tihti ruumipuuduse tõttu soov paigutada laadimissild lao põrandasse, et jätta autodele rohkem manööverdamisruumi. Selline paigutus on väga kahjulik, kuna laadimissild on metallist konstruktsioon, mille kaudu tekib oluline külmasild.

Oluliselt parem lahendus on paigutada sild väljapoole ladu, eriti kuna laadimissillad on nagunii arvestatud tööks välistingimustes.

Laadimissildu on valida kahe põhilise variandi vahel - hüdraulilised ja mehaanilised, ehk käsitsi reguleeritavad. Lahenduste vahel valikut tehes tuleb arvestada kasutusmugavuse ja -tihedusega. Väiksema kasutusaktiivsuse korral aitab välja ka käsitsireguleeritav laadimissild, mis on hüdraulilisest odavam.

Laadimissilla projekteerimisel tuleb arvestada, et sild oleks kaubiku kastiga ühel tasapinnal - silla kõrgust saab küll 30-40 sentimeetri võrra reguleerida. Kui laadimissild projekteeritakse liiga madalana, jääb auto ja silla vahele aste, mis muudab laadimise ebamugavaks. Samuti ei mahu valesti projekteeritud laadimissilla puhul tagaluuk-tõstukiga autod laadima.

Suuremas logistikakeskuses on otstarbekas sisse seada ka vähemalt üks laadimisboks, mis on mõeldud ebastandardsete sõidukite vastuvõtuks. Näiteks väiksemate mõõtudega kaubik. Selline laadimisboks tuleks varustada käärtõstukiga, mida annab reguleerida sobivaks erimõõdus transpordivahenditega, et laadimisprotsess oleks võimalikult lihtne ja kiire. Tehtav investeering loob kindluse ja valmisoleku, et erimõõdus sõidukite kaubavahetus ei jääks toppama.

Laadimisboksi projekteerimisel on oluline ka lisadetailide kaasamine, mis muudavad boksi turvalisemaks nii mehhaaniliste kahjustuste kui ka soovimatute külaliste suhtes. Kuigi detaile saab ka pärast boksi valmimist lisada, tuleb nendega siiski juba projekteerimisfaasis arvestada.

Kui hoone ja süsteemide ehitusse investeeritakse palju vahendeid, siis tihtipeale unustatakse ära laadimisboksi hädavajalikud turvaelemendid - näiteks haagise valgusti, mis lihtsustab hämaras manööverdamist, ning rattasuunajad, mis aitavad juhil kaubikut täpsemini tagurdada.

Kui laadimisplatvormil tegeletakse õli või muude määrdeainete käsitlemisega, on kindlasti hädavajalik laadimissillale paigaldada libisemisvastane kate. Laadimisprotsessi ohutuse tagamiseks tuleb kaaluda ka rattalukusti paigaldamist, mis väldib auto enneaegse ärasõidu ning seega potentsiaalset õnnetust laadimistöödel. Turvalisust suurendab ka paari tuhande kroonine investeering laadimisboksi tagurdamispiirdesse, mis hoiab ära olukorra, kus 25tonnise veoki juht tagurdab veidi lohakalt ja lõhub laadimismaja detaile, tekitades kordi suurema kahju.

Mastaapsemate projektide puhul on oluline paigaldada andurid ja foorid, mis suurtes logistikakeskustes reguleerivad liiklust.

Tihtipeale tekitab tööseisakuid ja ummikuid logistikakeskuse parklas autode organiseerimata paigutus ning sissesõidukord, mille vastu edukalt aitab fooride paigaldamine. Punane foorituli manitseb ka kärsitut autojuhti, kes võiks veel pooleldi avanenud boksiukse ülemisele äärele sisse sõita ja sellega ukse lõhkuda.

Laadimissilla komplekti kuuluvad tavaliselt ka laadimiskoha tihendid, mida on saadaval kas PVCst või kummist.

PVC on odavam, kuid vastupidavus, eriti meie kliimas, jätab kõvasti soovida. Spetsiaalselt tekstiili või metalliga armeeritud kummist tihendid on aga sama hästi kui eluaegsed. Lisaks on levinud praktika kasutada tihendite kinnitamiseks liikuvat raami, põhjendusega, et kui autojuht raamile pihta sõidab, siis läheb see eest ära ja jääb terveks. Praktika on näidanud, et raam tõesti liigub eest ära, kuid terveks ei taha see raam siiski jääda. Samuti on laadimistihendi ülesanne autot ümbritseda. Kuidas saab seda teha aga tihend, mis lükkamisel vastu seina liigub?

Eri nüansse on veel mitmeid, seepärast on alati soovitatav enne otsuste tegemist nõu küsida, kuna hilisem ümbertegemine võib olla kas võimatu või väga kulukas.