Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis üllatusi on riigil meile veel varuks?

    Eestis tarbib 184 000 inimest joogiks vett, mille radioaktiivsus ületab ligi kümme korda normi, selgub sotsiaalministeeriumi uuringust. Tervisekaitseinspektsioon vaid tõdeb selle peale, et tegu on loodusliku nähtusega. Paraku, nagu ütleb Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura, ei kehti siin tarkusetera: mis looduslik, see kasulik.
    Vastupidi - see on tervisele kahjulik.Isegi Eesti põhjavee komisjoni teatmikus on kirjas, et Ameerika teadlaste hinnangul suurendab juba normi kahekordne ületamine riski haigestuda vähki. Vaevalt leiab seda teatmikku eilses Äripäevas esile toodud valdade valitsustestki, rääkimata sellest, et nende valdade või ka Tallinna elanikud teaksid midagi võimalikust ohust.
    Kuigi ju võiksid, näiteks need, kes veel fosforiidisõda mäletavad. Diktüoneemakild on ikka projektidel jalus olnud ja neist jagugi saanud - see oli üks vastuargumente Muugale vormeliraja ehitamisele ja tekitas probleeme Jõelähtmele prügila rajamisel.
    Geoloogide jaoks pole vee kõrgem radioaktiivsus muidugi üllatus. See oli teada juba nõukogude ajal, kuid ega sellest siis avalikkusele midagi räägitud.
    Kummaline on aga see, et taasiseseisvunud Eesti jätkab sama vaikimise taktikat, justkui kaoks niiviisi probleem iseenesest. Viimsi Vee juhi Toivo Eensalu sõnul on seda teemat kalevi all hoitud juba 15 aastat.
    Sotsiaalministeeriumi uuringki paistab olevat rohkem selleks, et saaks järjekordsesse tööplaani linnukese kirja. Sest nagu tervisekaitseinspektsioon Äripäevale ütles - konkreetsed uuringud radionukliidide mõjust elanike tervisele leiavad aset alles aastate pärast. Seega ei saa me ka väita, et hirmul on suured silmad - pole uuringuid, mis tõestaksid, et just vesi soodustab vähi teket, ega ka seda, et vesi seda kindlasti ei tee. Pealegi pole selge, mis vähki täpselt tekitab. Allikaid on palju - heitgaasid, sigaretid, toiduainete tootmiseks kasutatavad väetised jne.
    Vähe sellest, et riik vaikib probleemist - ta ei tee ka midagi selleks, et elimineerida üks võimalik vähi tekke soodustaja. Radioaktiivsust ei töödelda Eensalu sõnul kusagil Eestis. Aga kui Viimsis hakkab tuleva aasta lõpus puhas vesi elanike kraanidest voolama, järelikult saab midagi ette võtta. Ja väga hea võimalus sedasama teisteski sellistes piirkondades teha olnuks veeprojektide raames. Euroopa Liidust saabub peagi uus rahalaev - parem hilja kui mitte kunagi.
    Olukord näitab, et valitsusel pole aimugi, millist elu elatakse maalapil, mille nimeks on Eesti. Kui teaks, oleks vaikimine ju pahatahtlik. Või ongi? Aga sellisel juhul tekib järgmine küsimus: mis üllatusi riigil meile veel varuks on?
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kui nii jätkame, läheb Made in Estonia pausile
Vanast harjumusest mõtlemine, et Lääne-Euroopas on kõik või peaaegu kõik kallim kui meil, mõjub uinutavalt ja viib eksiteele. Eesti pole enam odav riik. Järelikult ei tohi ka riigihangetel soodsaim hind ruulida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vanast harjumusest mõtlemine, et Lääne-Euroopas on kõik või peaaegu kõik kallim kui meil, mõjub uinutavalt ja viib eksiteele. Eesti pole enam odav riik. Järelikult ei tohi ka riigihangetel soodsaim hind ruulida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsia näitab täna jõuetuse märke
Enefit Greeni aktsia hakkas neljapäeval pärast hommikuse 4,932eurose hinnarekordi purustamist siiski langema. Esimese kauplemistunni lõpuks oli aktsia kukkunud kolmapäevasest sulgumishinnast 2,27%.
Enefit Greeni aktsia hakkas neljapäeval pärast hommikuse 4,932eurose hinnarekordi purustamist siiski langema. Esimese kauplemistunni lõpuks oli aktsia kukkunud kolmapäevasest sulgumishinnast 2,27%.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lõpetab Schengeni viisaga venemaalaste riiki lubamise
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Erametsakeskus: paberi- ja küttepuidu hinnad on uskumatult kõrged
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.
Ebanormaalselt kõrged okaspuupalkide hinnad saavutasid oma tipu aprillis, püsisid mais ja hakkasid juunis langema. Ülejäänud sortimentide hinnad on aga jätkanud küllalt kiiret kasvamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.