Põimevaibad ja keraamika

Tuleb välja, et väikesesse tuppa võib toredasti mahutada poolesajandilise loometee - kolmeosalisel esitlusel demonstreeritakse filmi kunstniku elust, tema vaibakavandeid ja väga kaunist 1990. aastal valminud vaipa "Aeg".

Läinud aastal jäädvustatud filmis avab Ellen Hansen oma töid ja räägib talle olulistest asjadest.

Galerii seintel eksponeeritud kavandid kulgevad järjepideva reana alates 1947. aastast kuni 1990ndate lõpuni. Suurepärane põimevaip "Aeg" on ilmekas näide Hanseni kunstnikukäekirjast ja tema ajatust loomingust.

Ellen Hanseni vaibakavandid mõjuvad kui pastellmaalid või akvarellid, need on juba iseenesest pilkupüüdvad.

Paljude kavandite kohta ütleb autor tagasihoidlikult, et see on ainult kavand, mõte.

"Tegelikult on need kavandid varandus, millest võiks veelgi vaipu sündida," arutleb Ellen Hanseni lapselaps, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Aet Ollisaar, kelle vaip "Esietendus" juhatab sisse muuseumi alumisel korrusel toimuva tekstiilikunstnike rühmituse Vaba Tahe 10. aastapäeva tähistava etteaste.

Esialgse nimega Vaip'97 seitse asutajaliiget seadsid endale eesmärgiks aidata kaasa põime- ja gobelääntehnikas kootud vaipade jätkuvale loomisele Eestis.

1999. aastaks oli rühmitus laienenud. Sümboliseerimaks soovi töötada aega ja pühendumist nõudvates põimetehnikates, minemata kaasa üldise vooluga, mis mõjutas ja mõjutab paljusid kunstnikke haarama kiiremate ning moodsamate vahendite järele, võttis grupp uue nime - Vaba Tahe. "Mis muidugi ei tähenda täielikku konservatiivsust, uusi võimalusi otsitakse ja leitakse oma tehnika sees," selgitavad korraldajad. "Muutumised" kõneleb kõnekalt meie vaibakunstist, keraamikute taiesed rütmivad seda jutulõnga mõnusalt.

Autor: Tiina Kolk