Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna börsile saabumas karuturg
Tundub, et Tallinna börsil toimuvat võib hakata nimetama juba langustrendiga turuks, mida teise nimega kutsutakse ka karuturuks.
Ehkki langeva ehk karuturu kohta ühest definitsiooni ei ole, peegeldab see üldise käsitluse kohaselt aktsiaturu vähemalt 20protsendilist langust viimase 12 kuu jooksul.
Tõsi, meie börsil kerkisid aktsiate hinnad kõrgeimale tasemele veebruari alguseks, mis tähendab, et haripunktist on möödas täpselt üheksa kuud, kuid Äripäeva indeks on kõrgtasemest langenud 29 protsenti ehk pea kolmandiku võrra. Eile langes kümne enamkaubeldava aktsia hinnaliikumist peegeldav indeks kaks protsenti.
Nii suurel hinnalangusel on terve rida põhjusi, millest kõige olulisem on ebakindlus tuleviku suhtes. Peamiselt välispankade analüüsikeskused trumpavad üksteist üle mustade tulevikustsenaariumidega kuni krooni devalveerimiseni välja. Kohalikud analüütikud, eriti ametlikud instantsid (valitsus ja keskpank) nii pessimistlikud ei ole, kuid investorid ilmselt neid väga ei kuula.
Kui vaadata investorite struktuuri dünaamikat, torkab silma, et välisinvestorid oma sõnade järgi ei käitu. Nimelt ei ole aktsiaid müünud mitte niivõrd välisinvestorid, vaid pigem kohalikud. Väärtpaberite keskregistri statistikat vaadates tundub, et eriti intensiivselt on aktsiaturgudelt lahkunud kohalikud ettevõtted või ettevõtjateks registreerunud investorid. Nii on näiteks Eesti Ehituse juriidilisest isikust investorite hulk kukkunud aasta algusega võrreldes 40 protsendi võrra, välisinvestorite hulk on püsinud samal ajal stabiilsena. Samasugune trend torkab silma ka mujal.