Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vaikselt ja kindlalt rahabossiks
Seekord ei ole mul ette näidata ilusat tootlusprotsenti ega välja pakkuda kaotusest tingitud kasulikku õppetundi. Seekord kirjutan ma investeeringust, mille väärtus oli eile veidi üle kolme tuhande krooni. Kirjutan investeeringust, mille lõppväärtus võiks olla umbes sada korda suurem.
Oluline osa sellest oodatavast kasvust tuleb muidugi mu enda sissemaksetest, sest igakuiselt suunan otsekorralduse kaasabil Hansa Kesk-Aasia aktsiafondi tuhat krooni. Seega olen astunud alles esimesed sammud valitud kümneaastasel retkel. Miks selline igakuine makse hea on? Peapõhjus on tururiski oluline maandamine. Taolise väikeste rahajuppide paigutamisega välistan ma võimaluse osta kogu raha eest tipust või antud juhul isegi selle lähedalt. Samas muidugi ei taba ma nii ka põhja, selge see. Kui turg on kõrgemal, saan ma vähem osakuid, kui aga madalamal, kantakse mu kontole rohkem osakuid. Riskide hajutamine ajas.
Miks Kesk-Aasia? See tuleneb tegelikult just mu kehvast võimalusest korraga väike summa turule suunata. Et head tootlust saada, võiks mul hea kasvu ajal olla hea summa juba investeeritud. Ja nii ma Kesk-Aasiat näengi - tulevikutootjana. Seega ootan, et see tipp, millele eelnevalt vihjasin, tuleb alles mitme aasta pärast.
Pean tunnistama, et liiga selgelt pilti mul sealsest piirkonnas ei ole - tean vaid, et tegemist on üsna hea potentsiaaliga piirkonnaga - tohutud maavarad - nafta, gaas, metallid ja väga suur rahvaarv. Tean veel, et keskse riigi, Kasahstani, viimase seitsme aasta majanduskasv on kõikunud 10% ümber. Maavarade rahaks vahetamisel ei tasu alahinnata ka Hiina lähedust. Mõnes mõttes võib siin paralleele tuua Venemaaga, kus senimaani on nafta välja ja raha sisse voolanud, nüüd aga hakkab pead tõstma sisetarbimine. Arvan, et Kesk-Aasia, eelkõige Kasahstani arengud hakkavad sarnanema meie idanaabri omadele. Muidugi, just seda majanduskasvu vaadates võib mõelda, et ehk olen oma algusega juba hiljaks jäänud - ei saa välistada. Aga ma siiski välistaks.
Niisiis jäävad tururisk ja igasugused maailma krediidiprobleemid minust investeerimismeetodit ja horisonti arvestades sama kaugele kui Kesk-Aasia ise.
Teine pool - vähestest teadmistest tingitult on maandatud ka ettevõtterisk, seda see fond ju tähendabki. Tähendab, et panustan mitmele ettevõttele korraga ehk kogu piirkonna kasvule ja usaldan enda eest tegutsema Hansa Kesk-Aasia fondi oluliselt rohkem informeeritud fondijuhi.
Üks miinus on sellel fondil küll - haldustasu on päris kõrge, 2,75%. Olen mõelnud, et äkki on olemas samalaadne ETF ja võib-olla saaks sinna ka taolise otsekorraldusega investeerida, aga pean tunnistama, et pole sellise võimaluse leidmiseks midagi veel ette võtnud.
Päris kõik lõpuni ära rääkides on sel tilgutamismeetodil veel üks hea omadus - ma eriti ei märka seda, ma ei tunne, et pean nüüd pubis viisakast õllevõtmisest loobuma. See tuhat krooni ei muuda suurt midagi, kui välja arvata väike rahulolumuie oma üüratust tarkusest (see oli nüüd iroonia), et vähemalt mingi osa rahast liigub aktsia-, mitte keskturule.
Kümne aasta jooksul plaanin seega Kesk-Aasiasse praeguse seisuga paigutada 120 000 krooni. Oma investeeritud lõppsummat arvestades ootan dekaadi tootluseks vähemalt 150%. Taolise, üsna madalale viidud riskidega investeeringu võiduks võib ju tegelikult lugeda juba inflatsiooni seljatamisegi. Aga mida sügavamale mutta ta inflatsiooni tambib, seda parem on.