Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjani läbi külmuvast tiigist tuleb taimed ja kalad talveks välja võtta

    See, kui palju hoolt kodutiigi talveks ette valmistamiseks kulub, sõltub nii tiigi suurusest kui ka seal kasvavatest taimeliikidest.
    Vesi on aias oluline kujunduselement, mida on tänapäeva aiakujunduses üha enam kasutama hakatud. Kes kui suure veekogu endale rajab, oleneb aia suurusest ja aiapidaja vajadusest.
    Enamik inimesi on rajanud endale väikse veesilma, mis talvel läbi külmub. Sellisest veesilmast tuleb kevadel istutatud vesiroosid veel enne öökülmi välja võtta. Selleks võtta vesiroositaimed ettevaatlikult üles ja asetada veekindlasse anumasse, näiteks ämbrisse.
    Anum asetada hiljem keldrisse või sarnasesse jahedasse ruumi. Tähtis on jälgida, et hoiuruumis oleks temperatuur võimalikult nullilähedane, kuid seal poleks miinustemperatuure. Vesiroosi juurestik läbikülmumist ei kannata.
    Kuna enamasti istutatakse vesiroosid tiiki spetsiaalsete istutusanumatega, mis teeb nende sügisese väljavõtmise hõlpsamaks, saame nad kätte juurestikku rikkumata. Istutusanumas jäetakse vesiroos talvituma koos istutusmullaga. Kevadel võib vana huumusrikka istutusmulla vahetada värskema substraadi vastu.
    Sügavatest tiikidest vesiroose talveks välja ei võeta. Oma kasvukohale võib jätta taimed, mis on istutatud umbes 1-2 m sügavusele, kus vesi enam läbi ei külmu.
    Kaldataimed nagu iirised, hundinuiad, kalmus jt talvituvad oma istutuskohas ja nende väljakaevamist pole vaja ette võtta.
    Väikestest tiikidest, mis talvel läbi külmuvad, võetakse ka kalad enne öökülmi välja ja viiakse veega täidetud anumaga garaaži või mõnda teise ruumi talvituma.
    Jääalune hapnikuvaegus võib muret tekitada suuremates tiikides, kus talvel vesi läbi ei külmu ning kuhu jäetakse talvituma vesiroosid ja teised veetaimed ning samuti kalad. Probleemi saab parandada suuremates tiikides taimede oskusliku valikuga.
    Näiteks on sobivaks tiigitaimeks just pilliroog, mis soodustab õhu juurdepääsu sügavamatesse veekihtidesse.
    Kui aias on plasttiik, oleks hea, kui seda puhastataks ka ajal, mil seal taimi ei kasva. Tarvis on vahetada vana vesi uue värske vee vastu ning puhastada tiik taimejäätmetest. Mõttekam on seda teha kevadel, kes aga soovib, võib töö ette võtta ka sügisel, et kevade tulles üks töö vähem oleks.
    Talveks ei ole mõistlik jätta plasttiiki ilma veeta, see kergitab ja lõhub materjali.
    Autor: Maris Paalvelt
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Eduka firma juht: sellist jama ei osanud ette näha
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.
Eelmisel aastal kõrge lisandväärtusega silma paistnud Lääne-Virumaa ettevõtete juhid tunnistavad, et käesoleva aasta suurimaks väljakutseks on kasumlikkus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.