Remonditud maja tõstab korteri väärtust

Mõni ühistu on otsustanud alustuseks renoveerida vaid katuse. Teised võtavad tööd suuremalt ette, soojustades ka fassaadi ja korrastades koridorid. Aina sagedamini võetakse ette tee laenuandja juurde, et täita soov elada täisväärtuslikumat elu kenas, korralikus ja energiasäästlikus majas.

Suuremahuliste ja kulukate tööde tarbeks raha kogumine võib võtta aastaid ning seetõttu kasutatakse tihti pangalaenu. Igasuguse ehitise renoveerimistööd on kulukad.

Suure ning halvas seisukorras korterelamu puhul saab sageli määravaks kasutatava raha hulk. Seetõttu soovitatakse kortermajade elanikel remonttööde järjekorda planeerides alustada maja seisukorda hindava akti või energiaauditi tellimisest. Suuremahulised tööd, nagu katuse renoveerimine, fassaadi ja otsaseinte soojustamine, vajavad suuri investeeringuid ning nende tegemiseks kortermajas on mõistlik võtta pangalaen.

Kui 2001. aastal väljastatud korterelamulaenude keskmine intress oli 11%, siis praegu jääb see vahemikku 5,5% kuni 7,5%, mis teeb suurema laenu korral olulise kokkuhoiu laenuintressidest. Laen tasub eriti selgelt ära ehitussektoris kallinevate hindade, aga ka küttele ning elektrile suurenenud kulutuste tõttu.

Raha kogudes maksaks aga töö ehitushindade samasuguse kasvu korral viie aasta pärast juba 100 000 rohkem ehk siis 200 000 krooni. Laenu abil renoveerides oleks kokkuhoid seega 80 000 krooni viie aasta peale.

Nii et kui tekib küsimus, kas maja renoveerimiseks vajaminev raha koguda või laenata, siis otstarbekam ja mõttekam on laenata. Kogumine ja laen muutuksid antud näite puhul võrdseks alles sel juhul, kui pankade pakutav intress oleks 32% aastas.

Tavapäraselt saab korteri- või hooneühistu pangast laenu ilma, et peaks pangale laenutagatisi andma. Korterelamutele, kus ühistut loodud ei ole, tuleb appi KredEx, kes annab pangale nende laenu tagatiseks laenukäenduse. Soovi korral võivad käendust kasutada ka ühistud.

Käenduse teeb eriliseks võimalus, et makseraskuste korral võtab KredEx laenumakse ajutiselt üle.

Autor: Kristo Hütt