Sillamäe sadam kiratseb

"Kaubavood on sama suured kui enne aprilli, mitte sellest kaks korda suuremad, nagu me planeerisime, sest vahepeal tunnistati Eestis transiit mittevajalikuks majandusharuks," ütles Sillamäe sadama nõukogu esimees Tiit Vähi.

Sadamaäris ei räägita sadadest tuhandetest ega kümnetest miljonitest kroonidest.

"Summad on suured ja miljonid on selle juures väikesed numbrid," vastas Vähi küsimusele, mida tähendab kauba aastamahu vähendamine plaanitud kolmelt kahele miljonile.

"Lisaks sellele on edasi lükkunud sajad ja sajad miljonid operaatorite investeeringud. Võib-olla lausa miljardid," lisas mees.

Vähi sõnul pole ükski investor poliitiliste sündmuste tõttu alt ära hüpanud, ent massiliselt kasutatakse venitamistaktikat. "Läbirääkimised on hakanud venima. Kõik on võtnud aja maha ja passivad," sõnas Vähi.

Pool sadamast on praeguseks valmis. Läänebassein ehitatakse välja järgmise aasta esimesel poolel.

Kaks aastat tagasi olid Vähi ootused sadama suhtes kõrged. "Tuleval aastal (2006. -toim.) suudavad terminalid vastu võtta umbes 10 miljonit tonni kaupa. Multifunktsionaalse transiidisadama esialgne võimsus on kuni 20 miljonit tonni kaupa aastas," väitis Vähi toona.

Tegelikkus on aga teine. Eelmisel aastal läbis sadamat 670 000 tonni kaupa ja 2007. aastal plaanitakse täis saada 2 miljonit tonni, kuigi esialgu loodeti 3 miljonit. Samas praegune sadama võimsus on umbes 15 miljonit tonni.

"Me lootsime, et need lubatud kümned miljonid tonnid tulevad kiiresti peale. Aga praegu on kurb, et neil pole kõik läinud plaanikohaselt," ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.

Mees lisas, et laevu peaks olema rohkem, sest sadama võimalused on suuremad.

"Näeme, et neil on raskusi. Loodetavasti on see ajutine. Samas on kade meel, sest neil on nii palju ressursse," lisas Nikolajev, kes kuulub ka Eesti Sadamate Liidu juhatusse.

Sillamäe linnapea Ain Kiviorg ütles, et naftavooge on vähemaks jäänud.

"Optimistlikud prognoosid ja poliitiline olukord ei langenud kokku. Päris pooleli pole miski jäänud, välja arvatud see, et katkes reisiliiklus," nentis Kiviorg, kelle sõnul on sadamas teatud seisak.

"Naftavooge, mis tulid Eesti Raudtee kaudu, on tõesti vähemaks jäänud," nentis Kiviorg.

"Omanikeringi ja äriideede muutused on kahtlemata veel ees," ütles Kiviorg, pidades silmas näiteks sadamas tegutseva operaatori Tankchemi ostmist Alexela poolt, mitte Sillamäe Sadama võimalikke omanikevahetust, kuigi Vähi seda ei välista.

"Kas te teate mõnda ostjat?" vastas Vähi küsimusele, kas ta ei plaani sadamat maha müüa, lisades, et praegu sadama mahamüümise plaani pole. "Lõppkokkuvõttes pole maailmas midagi igavest. Kui tõsine arendaja Euroopast, Aasiast või idast soovib kogu infrastruktuuri osta ja tal on piisavalt raha, siis me ei ütle ennatlikult "never"."

Vähi sõnul on mullu novembrist selle aasta lõpuni investeeringute maht sadamasse 600 miljonit krooni. "Enne seda oli esimene investeering kuskil kokku ca 1,5 miljardit infrastruktuuri," ütles Vähi.

Lisaks kavatsevad sadama operaatorid terminalidesse investeerida (või on juba investeerinud) kokku umbes 2,5 miljardit krooni.

"Teie muret jagan ka mina," vastas Vähi küsimusele, kas on võimalik, et äri ennast ära ei tasu. Sillamäe sadama 1,5miljardiline investeering on tagatud lepingutega sadamat kasutavate operaatoritega.

Sillamäe sadama tekkimine ja areng on väga positiivne. Ma usun, et sel on ka tulevikku.

Vene ja Hiina transiidi vastandamine ei ole põhjendatud lähenemine. Vähemasti mitte Venemaaga. On täiesti selge, et transiit ja transporditööstus on kogu maailmas väga jõudsalt kasvav haru.