Klauslid reguleerivad enamat kui kulusid

Jürgen Valter 06. november 2007, 00:00

Eriti oluline on see C-rühma klausleid kasutades, mis võivad olla salakavalad.

Incoterms kui Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) koostatud rahvusvaheliste kaubandusreeglite ja tarneklauslite süsteem on väga laialt kasutatud ning äärmiselt praktiline ja asjalik abivahend kõigile, kes rahvusvahelise kaubavahetusega kokku puutuvad.

Need, kes asjaga igapäevaselt kokku puutuvad, teavad, et Incotermsi tarneklauslite kasutamine reguleerib kauba tarnimisega kaasnevate kulude jaotust müüja ja ostja vahel. Seega piisab kolmetähelisest kombinatsioonist lepingus ning keeruline ja pooltele sobilik kokkulepe kulude jaotuseks on tehtud. Mõnevõrra üllatuslikult ei pöörata seejuures sama suurt tähelepanu Incotermsi teisele ja vähemalt sama olulisele, kui mitte olulisemalegi funktsioonile - kauba kadumise või kahjustamise riski ülemineku reguleerimisele.

Nimelt seisab nende kolmetäheliste kombinatsioonide taga ka kohati väga keeruline ja täpne regulatsioon, mis sätestab hetke ja tingimused, millal risk müüjalt ostjale üle läheb. Selle asjaolu mitteteadvustamine võib teatud juhtudel osutuda vägagi saatuslikuks.

Teatavasti jagunevad Incoterms 2000 klauslid nelja rühma E, F, C ja D. Kusjuures E-rühma klauslid on kõige müüjasõbralikumad ning D-rühm vastavalt kõige ostjasõbralikum. Üldiselt võib öelda, et E-, F- ja D-rühma klauslite puhul käivad kulud ja risk nii-öelda käsikäes, st kes kannab kulud, see kannab ka riski. Seevastu C-rühma klauslid on problemaatilisemad ning võivad teadmatuse korral tekitada tõsist peavalu eelkõige ostjale.

C-rühma klauslite puhul on müüja kohustuseks sõlmida veoleping ning tasuda veolepingu eest kuni kauba sihtsadama või sihtkohani, kuid kaubaga seotud risk läheb müüjalt ostjale üle juba enne kauba sihtsadama või sihtkohani jõudmist.

Risk läheb CFR- ja CIF-klauslite puhul müüjalt ostjale üle hetkel, kui kaup on ületanud laeva reelingu (tõstetud laeva) ning CPT ja CIP puhul hetkel, kui kaup on antud üle esimesele vedajale. Seega ei kohaldu C-rühma klauslite puhul ülalmainitud põhimõte, et kuni kannan kulud, seni kannan ka riski, vaid siin on kulude kandmise ja riski ülemineku hetked teineteisest lahutatud.

Seetõttu on eriti C-rühma klausleid kasutades eelkõige ostjatel oluline jälgida, kust ja kuidas kaup tuleb ning kas see on kindlustatud. CIF- ja CIP-klauslite puhul on müüja kohustatud küll kauba miinimumtingimustel kindlustama, kuid ka sellisel juhul on soodustatud isikuks siiski ostja. CFRi ja CPT puhul müüjal kindlustuskohustust ei ole, seega on ostja mure hoolitseda kauba kindlustamise eest alates hetkest, kui risk on talle üle tulnud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:09
Otsi:

Ava täpsem otsing