Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevaatust: Rootsi D-päev võib korduda Eestis

    "Meil on valuutakomitee süsteem. Krooni ei devalveerita," on Eesti arvamusliidrite kindel seisukoht. Tõsi, leidub üksikuid, kes seda võimalust ei välista, ent nende hääl jääb hüüdja kisaks kõrbes.
    "Eestile on valuutakomitee süsteem nagu religioon," võtab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen kokku meie vankumatu usu fikseeritud kursi püsimisse.
    Rootsi kroon devalveeriti 1980ndate teisel poolel vohama hakanud laenu- ja majanduskasvu, inflatsiooni, kinnisvarabuumi ning üha kasvanud jooksevkonto defitsiidi tulemusena 19. novembril 1992. Soome jõudis sarnastel põhjustel rahvusvaluuta devalveerimiseni paar kuud varem.
    Välisanalüütikud ja toonane Rootsi keskpanga president toovad Rootsi ning Soome valuuta devalveerimisega lõppenud panganduskriise viimasel ajal üha valjuhäälsemalt Baltimaadele nii-öelda halvaks eeskujuks. Eeskujuks, millest peaksime õppima, kui pole juba hilja.
    Äripäev toob välja Eesti tänase majandusliku olukorra sarnasused ja erinevused Rootsi omaaegse kriisieelse ajaga. Etteruttavalt juhin tähelepanu, et hulga sarnasusi soostusid välja tooma vaid välisanalüütikud, Eesti arvamusliidritel jätkus mahti vaid erinevuste loetlemiseks. Olgu veel öeldud, et ka Rootsis ei usutud krooni devalveerimist lõpuni välja, kuid seda suurem oli lõpuks alistumise hind.
    Rootsi kroon oli enne devalveerimist 1992. aastal seotud euro eelkäija eküüga, Eesti kroon on jäigalt seotud euroga.
    "Suurim sarnasus praeguse Eesti ja toonase Rootsi olukorra vahel ongi jäik valuutasüsteem. Keskpangal pole seetõttu vahendeid inflatsiooni vastu võitlemiseks," kinnitab Rootsi keskpanka devalveerimiseni juhtinud Bengt Dennis.
    Rootsis kasutas keskpank viimse hingetõmbeni ainsat vahendit - intresside tõstmist. Vahetult enne devalveerimist oli Dennis viinud Rootsi krooni üleööintressi 500 protsendini. "See oli hullumeelsus ja kestis lühikest aega. Siis andis keskpank alla ja kroon devalveeriti," meenutab Rootsi ajakirjanik Christer Mardbrant.
    "Valuutakomitee süsteem loodi stabiilsel ajal stabiilsuse säilitamiseks, kuid nüüd töötab see süsteem Eestile vastu ja hoopis toidab ebastabiilsust," sõnab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.
    "Nii nagu omal ajal ei kasutanud Rootsi valitsus fiskaalpoliitikat piisaval määral inflatsiooni ohjamiseks, ei tee seda praegu ka Eesti valitsus," nimetab Rootsi toonane keskpanga juht Bengt Dennis meie üht peamist sarnasust Skandinaavia kriisieelse ajaga.
    Eesti valitsus on euroga liitumise sildi all asunud kohati pigem inflatsioonile hagu andma, kui seda pidurdama.
    "Kuna Eesti on valinud valuutakomitee süsteemi, peaks valitsus kasutama eriti karmi fiskaalpoliitikat. Ta peaks asendama keskpanga võimetuse inflatsiooni ohjata millegi samaväärsega," räägib Danske analüütik Lars Christensen.
    Rootsi jõudis 1987. aastal finantsturgude liberaliseerimine. Pankade poolt laenuvõtjatele seatud tingimused lõdvenesid järsult. Laenumahtude kiire kasvuga kaasnes kinnisvara ja aktisahindade spekulatiivne tõus ning majanduste ülekuumenemine.
    Eestis liikusid kohalikud pangad Skandinaavia suurpankade omandusse ning meile hakkas voolama odavat välismaist laenuraha. Ühtäkki said imeodavalt laenu kõik stabiilse sissetulekuga inimesed. "Laenubuum Baltimaades on olnud tunduvalt teravam kui omaaegsete Soome ja Rootsi buumide ajal," hoiatab Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman.
    Laenubuum tõi toona Rootsis ja alles hiljuti Eestis kaasa kinnisvara hindade hüppelise tõusu. Rootsi majandusajakirjanik Christer Mardbrant meenutab, kuidas spekulandid võtsid Rootsi kinnisvarabuumi ajal pangast tohutult suuri laenusid ning pärast Rootsi krooni devalveerimist tuli riigil luua eraldi ettevõte, kes tegeleks pankrotistunud ja võlgades kinnisvarafirmadega.
    Ka Eestis muutus kinnisvaraarendus buumi ajal sama loomulikuks kui hammaste pesemine.
    Kuigi Rootsis tõusid palgad devalveerimisele eelnenud aastatel vaid 5-10 protsenti, nimetavad analüütikud majanduse ülekuumenemisel tekkinud tööjõupuudust ja sellest johtuvat palgasurvet üheks sarnasuseks toonase Rootsi ja praeguse Eesti olukorra vahel.
    "Hetkel paistab, et kõige olulisemaks teemaks on tõusmas sisetulekute kasvu kiirus ning konkurentsivõime vähenemine," möönab Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke.
    Majanduses nagu ka igal pool mujal on kerge tekkima nii-öelda lumepalliefekt. Inflatsioon ja palgasurve lõid omal ajal Rootsi ning on juba löönud valusa hoobi ka Eesti äride konkurentsivõime pihta.
    Rootsi krooni devalveerimisele aitasid kaasa välismaised spekulandid, kes olid eelnevalt viinud devalveerimiseni Inglise naela ning leidsid kiiresti oma järgmise ohvri - Rootsi. Eestis võib tuua sarnase intresside tõstmise surve kaasa rahvusvaheline krediidikriis.
    Väliseks ohuks tuleb pidada Läti käekäiku. "Inimesed loevad ajalehti ja sellest piisab," vastab Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen küsimusele, kuidas mõjuks Läti lati devalveerimine Eestile.
    Praeguse Eesti olukorraga sarnaselt pääsesid ka Rootsis juba mõnda aega enne kriisi ajalehtedes järjest olulisematele külgedele makroteemad.
    Eesti Panga president Andres Lipstok nimetab meie olulisimaks erinevuseks Rootsi-Soome kriisieelse ajaga kogu pangandussüsteemi ülesehitust. 1980ndate lõpul oli Põhjamaades tegemist valdavalt väikeste kohalike pankadega. Nad olid harjunud tegutsema riigi poolt rangelt reguleeritud koduturul ja ei suutnud hinnata välisturgude avanemisega kaasnevaid riske. Eesti pangad kuuluvad suurtesse Skandinaavia gruppidesse, mis on tugevad ja hästi kapitaliseeritud.
    "Skandinaavia gruppide finantstugevuse ning nende Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide küllaltki konservatiivne laenupoliitika tulemusel on Eesti finantssüsteem põhimõtteliselt teistsugune ja palju tugevam, kui Põhjamaade pangandus 15-20 aastat tagasi," toonitab Lipstok.
    Nordea Marketsi vanemanalüütik Roger Wessmann nimetab Eesti tugevuseks toonase Rootsiga võrreldes eksporti. Rootsis ja Soomes süvendas devalveerimisele järgnenud majanduskriisi idakaubanduse täielik soikumine.
    Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri toonitab, et Eesti ettevõtjad ja majandusstruktuur on paindlikum, kui seda olid Soome-Rootsi omad. "Väiksemad majandused ja ettevõtted on paindlikumad ning reageerivad probleemidele kiiresti - seda on ka meie majanduse lähiajalugu tõestanud. Kui jätta kõrvale naftatooted ja elektroonika odav alltöö, mis lähevad oma loomulikku kaduteed, siis ülejäänud eksport on kasvanud väga korralikult," räägib Lauri.
    Eestile saavad raskel ajal toeks olla naaberriigid, kes suudavad säilitada usalduse Eestisse investeerimise vastu. "Potentsiaalne abi majanduse allakäigu pehmendamiseks võib Eestile tulla Skandinaaviast või Venemaalt, juhul kui need riigid teie kinnisvara järsus odavnemises näevad ostuvõimalusi ning tööturu jahenemises võimalusi oma tütarfirmasid siin laiendada," märgib Nordea Marketsi analüüsiosakonna juht Roger Wessman.
    "Eesti kasvupotentsiaal ja investeerimisvajadus püsivad eelolevatel aastatel palju kõrgemal tasemel, kui 1990ndatel Põhjamaades. Seetõttu suurenevad ka inimeste sissetulekud ja rikkus, mis vähendab majanduse ja perede haavatavust," iseloomustab Eesti Panga president Andres Lipstok Eesti eeliseid toonase Skandinaavia ees.
    "Ja mis kõige tähtsam - Eesti majanduspoliitika on olnud tugev. Eelarve pidev ülejääk, peaaegu olematu riigivõlg ning suhteliselt kohanemisvõimeline tööturg toetavad Eesti majanduse stabiilset arengut," lisab Lipstok.
    Kui Eestit peaks tabama krooni devalveerimine, saaksid esimese ja kõige valusama hoobi ettevõtjad ja majapidamised, kes on võtnud pikaajalisi eurolaenusid. Enamiku eestlaste kodulaenud on võetud eurodes, seda tunduvalt soodsama intressi tõttu. Lihtsalt öeldes väheneb krooni devalveerimisel inimesele kroonides makstava palga võime teenindada eurodes võetud kohustusi.
    "Kui Rootsis lasus valuuta kursi risk pankadel, siis Eestis lasub see majapidamistel ja ettevõtjatel," tõdeb Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen.
    Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnade kohaselt ei ole õige tõmmata paralleele tänase Eesti ja devalveerimiseelse Rootsi vahele.
    Intervjuus Äripäevale toonitas Lipstok, et Eesti majandus on 1990ndate alguse Rootsiga hoopis teises olukorras.
    Mis võiks olla Eesti päästerõngad, et mitte Rootsiga samasse auku libiseda ehk lõpetada krooni devalveerimisega?
    Eestil ei ole vaja päästerõngast, sest meie majandus ja pangandus on tugeval järjel ja 1990ndate alguse Rootsiga võrreldes hoopis teises olukorras.
    Krooni fikseeritud kurss, valuutakomitee süsteem ning tugev eelarvepoliitika kindlustavad, et meil ei lähe ka eelolevatel aastatel päästerõngast vaja.
    Kas valuutakomitee süsteem on tõesti piisav puhver, et devalveerimise ohtusid eelkõige sellega kummutatakse?
    Jah, valuutanõukogu süsteem on Eesti majanduse alustala ja peamine puhver devalveerimise ohtude kummutamises.
    Välisanalüütikud hoiatavad meid selle eest, et valitsus ei pööra makroteemadele erilist tähelepanu. Kuidas kommenteerite?
    Käesoleva sajandi Eesti valitsused on käitunud üsna vastutustundlikult, mida iseloomustavad kiire kasvuperioodi ajal saavutatud eelarve ülejäägid. Eesti senisele vastutustundlikule käitumisele viitavad ka Euroopa Komisjoni ja IMFi hinnangud. Loomulikult on oluline, et valitsus ka edaspidi makroteemadele piisavalt tähelepanu pööraks.
    Kuidas mõjuks Eestile see, kui Läti latt devalveeritaks?
    Me ei näe mingeid põhjuseid lati devalveerimiseks. Seetõttu ei ole ka mingit alust spekuleerida selle võimaliku mõju üle.
    Kui suur osa eestlaste virtuaalsest rahast on valuutaga tagatud? Kuidas on tagatud klientide kroonihoiused kommertspankades?
    Klientide hoiused on tagatud pankade varadega. Eesti pankade varade kvaliteet on väga hea ja võimalike laenukahjude katteks on pangad piisavalt kapitaliseeritud ja neil on tugevad Põhjamaade pankadest omanikud.
    Eesti olukorda kümmekonna aasta taguse Skandinaavia kriisiga võrdlevad välisanalüütikud ja Rootsi krooni devalveerimise juures olnud toonane keskpanga president Bengt Dennis heitsid muu hulgas Eesti valitsusele ette vähest huvi makromajanduse vastu.
    Peaminister Andrus Ansip vastas etteheitele järgnevalt: "Palun nimetage see analüütik, kes väidab, et ELi kõige väiksema avaliku sektori laenukoormuse ja ühe suurema eelarve ülejäägiga riigis ei pööra valitsus erilist tähelepanu makromajandusele. Me ei maksa tagasi riigi võlgu ja kogu raha reservidesse sellepärast, et ideed raha kasutamiseks oleks otsas. Põhjusi tuleb otsida valitsuse erilisest tähelepanust makromajanduspoliitika vastu! Eesti majanduse riskid ja väljavaated on rutiinseks teemaks valitsuse ja keskpanga esindajate sagedastel kohtumistel kolleegidega Euroopa Liidu Komisjonist, Euroopa Keskpangast, liikmesriikidest ja Rahvusvahelisest Valuutafondist. Olukorda Eestis saab pidada sarnaseks olukorraga 1990. aastate Skandinaaviariikides vaid inimene, kes ei ole piisavalt hästi kursis Eestis toimuvaga."
    Rootsi suurima majanduslehe Dagens Industri pikaaegne ajakirjanik Christer Mardbrant
    Palju aega on möödunud, kuid mõned asjad ei unune. Rootsi kroon devalveeriti 19. novembril 1992. Kriis oli täies hoos juba kevadel, aprillis, kui keskpank tõstis intressi 2-lt protsendilt 13-le. Augustis tegime oma lehes esikaane pealkirjaga "GOOD NIGHT SWEDEN" ("Head ööd, Rootsi"), vot nii hull oli olukord.
    Devalveerimise riskide kajastamine polnud kerge. Väga vähesed uskusid, et see juhtub ja need, kes uskusid, ei rääkinud sellest. Seda oleks peetud reetmiseks. Inimesed väljastpoolt riiki olid avatumad rääkima, kuna nad polnud isiklikult asja sees.
    Enamik inimesi koos ajakirjanike, poliitikute ja pankuritega oli üllatunud, kui devalveerimine lõpuks tõepoolest aset leidis.
    Viiel devalveerimisele eelnenud päeval kaotas Rootsi keskpank 160 miljardit krooni oma meeleheitlike püüete tõttu kaitsta krooni valuuta vastu spekuleerijate eest.
    Meil oli ka valitsus, kes kahjuks ei olnud makromajandusest huvitatud. Ma usun, et selline asi saab juhtuda ainult ühe korra põlvkonna jooksul. Peab tulema uus generatsioon, et unustada, kui raske see võib olla.
    Meil olid isegi pärast devalveerimist kuude viisi intressid 20 protsenti ja siis stabiilselt ning pikalt 12-15 protsenti. Lihtinimesed pidid maksma selliseid intresse. See oli rahvuslik kriis, kus paljud inimesed pidid põhjast oma kodusid müüma. Spekulandid kadusid ja need, kes olid kuulsaks saanud spekuleerides, läksid pankrotti. Rootsi valitsus lõi viimases hädas spetsiaalse riigifirma, kes tegeleks kõigi laostunud kinnisvarafirmadega ja päästaks nende vara müües pankasid kokku kukkumast.
    Romet Kreek, Äripäeva börsianalüütik
    Kahjuks ei pea paika Eestis levinud jutt, justkui oleks kõik kroonid tagatud eurodega. Kui kroon tuli käibele, oli meie pangasüsteemis vähe raha, inimesed arveldasid sularahas. Tänaseks on olukord muutunud. Sularaha osa on väike, võrreldes pankades olevate arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel seisva kroonimassiga.
    Ringluses olevad sularahakroonid ja kommertspankade raha keskpangas on 100%, tegelikult isegi enam valuutareservidega kaetud, kuid see ei kehti kroonihoiuste kohta kommertspankades.
    Arvelduskontodel on pankade kundedel kroonides 55,4 miljardit krooni, muudel hoiustel 28,7 mld krooni eest kroone. Ringluses on sularaha 11,9 mld krooni, Eesti Pangas pankade kontodel 18,5 mld krooni, mille vastu Eesti Pangal on valuutareserve 34,5 mld krooni.
    Kommertspankades olevad kroonihoiused on tagatud kommertspankade varadega. Õige, kuid osaliselt. Kohustused on tagatud varadega, kuid kroonihoiused pole tagatud eurodega - see pole kommertspankade rida.
    Kommertspangad pole kunagi andnud lubadust, et nad vahetavad lõputult kroone eurodeks kursiga 15,6466. Kui Eesti Panga valuutareservid oluliselt kahaneks, ei vahetaks ilmselt enam kommertspangad kroone selle kursiga. Kui nad seda teeksid, võtaksid nad ilma mingi tasuta enda peale devalveerimisriski.
    Pangad on siiski äriettevõtted, ning nad vahetaks kroone täpselt selles ulatuses ja nii kaua, kui Eesti Pank on valmis neile eurosid müüma. Kui pangad käituksid teisiti, tekitaksid nad olulist kahju emapanga omanikele. Sellisel juhul sealsed juhid enam kaua panka ei juhi.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.