Nagu Ameerika filmis

Ameeriklaste happy end on eestlastele sageli millegi läägelt magusa võrdluseks ning päris eluga pole sel midagi pistmist. Meil on raske lasta endasse usku võimatuna näivasse ja nii juhtubki, et enamikul juhtudel meiega miskit uskumatut ei juhtu.

Kui aga ootamatult peaks teoks saama midagi enneolematut, oleme nõutud, ei oska rõõmustada või tunnustust jagada.

Nii oli läinud reedel meie kultuuriminister Laine Jänesega, kes ei arvanud kanal 2-le antud telefoniintervjuus eestlastele nagu selgest taevast sülle langenud pop-roki bändi Bedwetters MTV võidust suurt midagi. Kuigi tegu on seni eestlaste suurima saavutusega popmuusika vallas. Ministrit parafraseerides - poisid said oma tasu juba Münhenis ja kes nad sellised üldse on?

Usun, et tänaseks on Laine Jänes end kurssi viinud ka selle osaga kultuurist, mis suuresti mõjutab uut põlvkonda. Sest tahame või mitte, MTVd ei saa alahinnata. Nagu mainekujundustöödki, mida viis Pärnu poissi üle nelja tunni kestnud tele-show vältel Eestile tegid. "Thank You Estonia," jäi kõlama ülekande lõpus, mida jälgisid kümned miljonid televaatajad. Mida on meil poistele tänuks vastu anda?

Ehk arendada endaski usku, et kui midagi väga tahta ja kogu hingest teha, on see saavutatav. Ühe video, kahe helisalvestusega ja mänedžerita Euroopa popmuusika tähistaevasse lennata. Paremat stsenaariumit järjekordseks happy end'iga filmiks pole vajagi.