Ühe tehinguga mitme firma aktsiad

Börsil kaubeldavad fondid jagunevad kaheks: avatud ja kinnisteks fondideks.

Kinnised investeerimisfondid on väga sarnased tavalistele investeerimisfondidele. See tähendab, et neid juhib fondijuht, kes otsustab, millistesse aktsiatesse investeerida. Erinevus on aga selles, et kinnist fondi saab osta otse börsilt, tavaline fond ei ole aga börsil noteeritud.

Väga populaarsed on avatud investeerimisfondid ehk indeksaktsiad, mida saab samuti iga kell börsilt osta. Üks indeksaktsia jälgib turul kümnete firmade aktsiate liikumist - kui ostate ühe indeksaktsia, olete tegelikult paigutanud raha paljudesse firmadesse.

Sellist fondi ei juhi aga fondijuht. Indeksaktsiat koostades valitakse eri kriteeriumite alusel välja sobivad firmad ning edaspidi indeksaktsia komponente ei muudeta, sellepärast ei ole vaja ka fondijuhti. Indeksaktsiate lihtsus ongi põhjus, miks nad nii populaarsed on.

Kui soovite näiteks investeerida maailma energiaettevõtetesse, peaksite kõigepealt otsima internetist üles kõik selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted, seejärel välja sorteerima just teile huvi pakkuvad aktsiad, uurima nende maksumust ning lõpuks need ükshaaval ära ostma. Tunduvalt lihtsam viis on aga osta näiteks indeksaktsia sümboliga IXC (iShares S&P Global Energy Sector Index Fund), mis tähendab, et olete investeerinud automaatselt kümnesse energiaettevõttesse üle maailma.

Lisaks sellele, et börsil kaubeldavasse fondi on lihtne raha paigutada, hajutate ka automaatselt oma investeeringut ehk portfelli eri riikide ja firmade vahel. Risk on ju palju väiksem, kui see oleks ainult ühe riigi kindlasse energiaettevõttesse investeerides.

Viimane põhjus, miks iga aastaga aina rohkem raha indeksaktsiatesse voolab, on nende madalad halduskulud. Kuna puudub fondi juhtiv meeskond ning enamasti teevad töö ära arvutiprogrammid, on ka kulud mitu korda väiksemad. Kui tavalise investeerimisfondi aastane halduskulu jääb 1-2% piiresse, siis avatud fondi halduskulu on 0,2-0,5%.