Uudised
Ardo Kalda
19. november 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pargimaasturid polegi maastikul abitud

Linnamaasturid, või nagu mõned neid hellitavalt nimetavad pargimaastureiks, on saanud Eestis tõeliseks hitiks. Automüügi esikümmet kollitavad nad oma tulemustega alati ja CR-V tegi ühes kuus lausa nii kõva näitaja, et aitas Hondal üle mitme aasta Toyota esikohalt tõugata.

Kas need malbe olekuga masinad on naljapärast kõrgemaks tõstetud või on küngastel nendega midagi tõepoolest teha? Võtsime ette kaks müügihitti, Honda CR-V ja Toyota RAV4, ning panime neile vastu sama hinnaklassi uustulnuka Nissan X-Traili.

Selge ülevaate saamiseks vajasime testimiseks head kohta. Tallinna lähiümbruses on valik lihtne, sest Männiku tankodroomil on suured künkad ja liivane pinnas ehk igati hea koht autode maastikusoorituse proovimiseks.

Kindlasti pole autoajakirjanik see, kes peaks andma ülevaate, kui hea või halb on auto rasketes maastikuoludes. Selleks võtsime appi offroad'i guru Fred Hälingu, kel maasturite spordis ette näidata mitmeid tiitleid.

Kõige rikkalikuma maastikuvarustusega paistis silma Nissan, kel on lülitatav nelikvedu ja ka sillalukud juba põhivarustuses. Lisana saab osta ka mäest tõusmise ja laskumise elektroonilise abilise. Kõigil autodel olid tavalised tänavarehvid.

Kui Häling Nissaniga mägede vahel tiirutas ja tõuse võttis, pidi ta nentima, et see auto on võimeline vägagi paljuks ning suudab üsna hästi igalt poolt läbi ja üles sõita. Maastikuomadustelt polnud Hälingu arvates mingit kahtlust - Nissan oli teistest testile valitud džiipidest märksa parem.

Hälingu sõnul tuli talle - ja tegelikult ka mulle - üllatusena, et nende pealtnäha pargimaasturitega on võimalik ka liivaste Männiku küngaste vahel sõita. Jah, üks on veidi parem kui teine, kuid üdini hätta ei jäänud seal ükski.

Mootori poolest tundus Nissan samuti väga hea, kuid sama viga, mis Toyotal, kummitas liigselt - võimas diiselmootor on altotsast liialt jõuetu ja kipub tihti välja surema.

Linnas sõitmisel saab Nissan paraku viimase koha kolme auto seas.

Põhjus on seesama, mis talle maastikul võidu andis - ta on liialt maasturlik. Kohmakus ja tönts olemine ei tule linnas just kasuks. Rohkem teravust oleks oodanud roolilt ja vedrustuselt, siis oleks ka autole "soovitan"-templi külge lüüa.

Hondal puudub igasugune maastikuvarustus, ainsa abimehena on võtta veojõukontrolli lüliti, mis tuleb lükata asendisse off. Viimast põhjusel, et kui liivasel pinnasel kipub üks või teine ratas rohkem ringi minema, siis veojõukontroll tõmbab mootoril vunki maha ja mingil hetkel jääb auto lihtsalt seisma.

Paraku jäi Honda maastikul ukerdamise kategoorias viimaseks. Ühel künkal läks autodel ratas lendu ja sillaluku puudumine jättis Honda sellesse kohta seisma. Kokkuvõttes jäi see mägi tal vallutamata. Tegelikult on see ka põhjus, miks CR-V jäi maastikusõidu kategoorias viimaseks. Nimelt vinnas end sealt igasuguse probleemita üles Nissan ja ka RAV4 sai väikese rabelemise tagajärjel künkast üles.

Mootoreist tuleb aga parimaks tunnistada Honda oma, sest see pole ka alumisest otsast nii toss kui konkurendid ja võtab iga pöördega üsna vilkalt kohalt.

Linnasõidu võit läheb samuti Hondale, mis on konkurentidest märksa teravam ja maanteele ning linnatänavaile kohasem.

Viriseda tuleb Honda juures armatuuri pärast. Eelmisel mudelil oli see igati kvaliteetsest materjalist, kuid uuel autol on tegemist kalgi plastiga, mis on ilmselge tagasiminek.

Parim oli aga Honda pagasiruum, mis andis esikoha tänu riiulisüsteemile, mis jaotab ruumi kaheks. Igati mugav panna asju nii, et need kellelegi silma ei torka või eraldada määrduvaid asju puhastest.

Teise koha maastiku kategoorias sai Toyota, millel oli olemas sillalukk. Koha otsustas ühe künka võtmine. Nimelt tuli künkast üles saamiseks läbida ka auk, kus üks tagaratas korraks õhku tõusis ja sellest selgus, et teiseks tuleb Toyota. Selle auto päästis seal tema sillalukk, mis ei jätnud ühte ratast üksinda abitult keerlema, vaid tõmbas samal ajal ka teisi rattaid ringi.

Nagu Hondagi on andnud Toyota uue mudeli turuletoomisel järele materjalide kvaliteedis. Kui enne kaunistas mõlema auto armatuuri pehme materjal, siis nüüd on lepitud odavama ja kalgima plastiga. Toyota RAV4 uuendamisel tehti pagasiruum suuremaks.

Siiski jääb Toyota testi kokkuvõttes viimaseks, sest konkurendid on vahepeal lihtsalt mööda läinud. Toyota on kuldne kesktee ehk natuke ühte ja natuke teist. Ta pole maastikul parim, kuid mitte ka halvim, ja sama on linnasõiduga. Ta positsioneerub Nissani ja Honda vahele, suutes ühtviisi hästi mõlemat - liikuda linnas ja maastikul.