Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Koosolekukutse saatmisel on reeglid
Tavapäraselt võtab äriühingu igapäevaseid juhtimisotsuseid vastu juhatus. Küsimused, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, kuuluvad nõukogu pädevusse. Eriti olulised ja põhimõttelised küsimused kuuluvad aga nii osaühingu osanike kui ka aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku pädevusse, mistõttu on üldkoosoleku pidamiseks seatud ranged reeglid.
Iga osaniku ja aktsionäri üks põhiõigustest on õigus osaleda üldkoosolekul ning seal oma vaba tahte kohaselt hääletada. Kuivõrd tegemist on niivõrd põhimõttelise ja olulise õigusega, siis näeb seadus üldkoosoleku korraldamiseks ette ka täpsed reeglid, sealjuures üldkoosoleku kokkukutsumise range korra. Tasub tähele panna, et lisaks seaduse nõuetele võivad erinõuded tuleneda ka ühingu põhikirjast.
Tavaliselt on üldkoosoleku kokkukutsujaks juhatus ning üldkoosolek kutsutakse kokku nii, kuidas juhtub. Saadakse kokku, kontrollitakse kvoorumit, võetakse vastu otsus ning minnakse laiali. Juriidiliselt on paljud sellised otsused siiski tühised, sest kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, v.a kui kõik osanikud/aktsionärid otsuse heaks kiidavad.
Autor: Jürgen Valter