Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krooni devalveerimine ei jahutaks majandust

    Christensen vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
    Üks Danske Banki seisukoht on, et Eesti peab oma valuuta devalveerima. Kas Teie arvates on see äärmuslik samm sunnitud või vajalik?
    Eesti majanduse põhiprobleem on see, et majandus on olnud üle kuumenemas. Ma ei ole kunagi arvanud, et devalveerimine lahendaks seda probleemi.
    Kuidas oleks krooni devalveerimine majandusele hea?
    Ma ei ole kunagi öelnud, et devalveerimine on Eesti majandusele hea. On selge, et devalveerimisel on väga negatiivseid mõjusid, nagu näiteks inflatsiooni kasv.
    Eesti rahaturul ei ole väga palju instrumente. See on huvitav nüanss, sest see aitab kaitsta Eesti valuutat spekuleerijate rünnakute eest, sest ei ole likviidseid ega täpseid instrumente krooni vastu spekuleerimiseks. Kui tõenäolised on rünnakud krooni vastu väljastpoolt ja millised instrumente ründajad võiksid ennekõike kasutada?
    Nõus. Likviidsuse vähesus Eesti rahaturul pakub krooni vastu suunatud spekulatiivsete rünnakute eest teatud kaitset. Ma ei usu "väljastpoolt" juhitud rünnakusse krooni kursi vastu.
    Kas Kesk- ja Ida-Euroopa turgude edulugu hakkab lõplikult läbi saama?
    Ei, Kesk- ja Ida-Euroopa turgude edu ei ole läbi saamas. Kommunismijärgne üleminek on selgelt olnud äärmiselt edukas, kuid ma usun, et on risk, et poliitikakujundajad petavad ennast arvates, et edu jätkub isegi pärast majandusreformide lõppu. Enamiku piirkonna riikide inimeste sissetulekud on endiselt märkimisväärselt madalamad kui näiteks Põhjamaades ja selle vahe vähendamiseks on vaja majandust jätkuvalt restruktureerida.
    Millal hakkate Teie ja teised analüütikud Eesti majanduse tuleviku kohta andma häid ja positiivseid ennustusi?
    Küsimus on selles, mis on hea või halb. Praegu näeme, et Eesti majanduse sisenõudlus väheneb, mistõttu ennustus on "hea". SKP kasvu suhtes ma eeldan, et kasv aeglustub suurema osa 2008. aastast, kuid hakkab aasta lõpu poole taas kiirenema.
    Mida peaks valitsus Eesti majanduse päästmiseks tegema?
    Ma ütlen nagu IMF: rahapoliitika peab olema range, tööjõuturg ja tootmine peab olema paindlik. Usun, et on olemas oht, et rahapoliitika on muutunud liiga ekspansiivseks.
    Kuidas hindate Eesti valitsuse rolli majanduse ülekuumendamisel? Peaminister tahab jätta üha rohkem raha inimestele kätte ja langetab süstemaatiliselt tulumaksu määra, samas kui majandus kasvab rohkem kui 10 protsenti aastas. Kas see pole mitte protsükliline makropoliitika?
    Analüütikuna toetan ma loomulikult madalaid makse, sest need ei kahjusta ühtegi majandust. Samas, kui inflatsioon ja jooksevkonto puudujääk on väga kõrged, siis ei peaks Eesti vähendama makse vähendamata avaliku sektori kulutusi.
    Ma saan suurepäraselt aru, et poliitiliselt võib see olla keeruline, kuid see oleks sellest hoolimata parim.
    Kas teate, et Eestis tegutsev ja Danske Bankile kuuluv kommertspank tegutseb Eesti laenuturul äärmiselt agressiivselt? Kui asjad on Eesti majanduses nii halvad, nagu Te ütlete, siis miks tahab teie pank võtta siin selliseid riske?
    Analüütikuna ei saa ma kommenteerida Danske Banki või Sampo Panga strateegiat Eestis, kuid ütlen, et samas kui Eesti majanduse lühiajalised kasvuperspektiivid on suhteliselt negatiivsed, siis pikaajalised kasvuväljavaated on piisavalt head.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.