Parem lapsepõlv on ilma puuvillata

Soome riietetootja Marimekko on peatanud lepingud Narva Kreenholmiga, kuna kahtlustab, et Kreenholm kasutab toorainena puuvilla, mis on lapstööjõu abiga toodetud.

Äripäeva toimetus leiab, et tegu pole ühe ettevõtte kapriisiga, vaid põhimõtteliselt õige trendiga - lähtuda õiglase kaubanduse põhimõtetest.

Laps- või orjatööjõud tähendab töö alatasustamist, maksudest kõrvalehiilimist, teiste sõnadega madalamaid tootmiskulusid. Kes niiviisi toodab, saavutab ebaeetilise konkurentsieelise ülejäänud tootjate või tarnijate ees.

Konkreetselt: Kreenholmil - oli ta sellest ise teadlik või mitte - võis olla odavam Usbekist puuvilla osta just lapstööjõu kasutamise pärast.

Teisalt, ahel puuvilla noppimisest kuni valmisriiete turustamiseni on pikk, ulatudes ühest maakera otsast teise. Kas me ei muutu äkki naeruväärseks, kui boikoteerime mingit toodet seetõttu, et ühes tootmislülis on toimitud teistviisi, kui meie ehk oleme harjunud? Võib-olla ei saaks niiviisi enam mingit kaupa osta? Pealegi võivad Usbeki lapsed (inimõigusorganisatsioonide andmetel umbes 450 000) seda asjade loomulikuks käiguks pidada, et puuvillakoristuse perioodil ei tule koolis käia, vaid puuvillapõllul näppudel käia lasta. Ka nõuka-aegsed koolilapsed käisid sundkorras kolhoosis kartuleid võtmas, ülikooli esmakursuslased isegi terve kuu…

Ent millestki tuleb alustada, kui tahta maailmas valitsevat viletsust veidigi vähendada ja eelmiste sajandite majandusmudelist välja rabelda. Kui Kreenholmil ei lähe kangas kaubaks, sunnib see mõtlema, kas mitte tarnijat vahetada selle kasuks, kes oma töölistele rohkem maksab. Info õiglase kaubanduse põhimõtetest pole eriti siiamaile jõudnud, aga ettevõtetel tasub selle peale juba praegu mõelda, et mitte üllatuste osaliseks saada. Eetika kõrval on tegu ka imago küsimusega.

Võib vastu väita, et kui Tallinki laevadel saavad meremehed palka väidetavalt 60 protsenti Soome-Rootsi tasemest, siis on tegu samuti ebaeetilise konkurentsiga. Seda argumenti kasutavad ära Soome-Rootsi ametiühingud: töö on sama, kuid palk erinev.

Siin on siiski kaks asja. Üks on palgaerinevused maailma eri piirkondade vahel ja teine on laps- või orjatööjõu kasutamine - neid ei saa ühte patta panna. Indias ja Hiinas võib töölise päevapalk olla tõepoolest paar dollarit. Kuid sellest veelgi vähem makstakse lastele. Ka Eesti palgatase on mitu korda väiksem rikaste riikide omast, kuid laste tööjõu kasutamine on meil siiski rangelt reguleeritud.

Viimaste teadete järgi on Kreenholm lõpetanud Usbekist puuvilla ostmise.

Autor: ÄP