Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suuremad sadamad saavad jäävabaks
Kümme aastat tagasi tundsid Eesti eksportöörid rõõmu, et riik on leidnud 18 miljonit krooni laevaliiklusjuhtimise keskusele veeteede jäävabana hoidmiseks.
Eksportööride rõõm oli põhjendatud, kuna vaid kaks aastat tagasi oli olukord, kus näiteks Tootsi turbatööstus pidi briketikoormaid 40 kilomeetri kaugusel asuva Pärnu sadama asemel vedama 140 kilomeetri kaugusele Tallinna sadamasse. Iga tonn briketti kallines seetõttu kuni 80 krooni. Olukorraga tuli aga leppida, kuna Tallinn oli ainus jäävaba mereväljapääs.
Nüüd aga piisas 18 miljonist kroonist, et lahti hoida Tallinna kesklinna ja Muuga sadamat (ühtlasi ka teisi Tallinna piirkonna talvel tegutsevaid sadamaid), Pärnu, Kunda ja Paldiski sadamaid. Läbirääkimisi oli alustatud ka Venemaa Ob-Irtõš Flotiga ja Soome mereadministratsiooniga, et rentida lisa Eesti enda jäämurdjale Tarmo.
Hetkeseis
Järgmise aasta eelarves on jäämurdmisele kavandatud juba 45 miljonit krooni. Karmi talve korral võib sellele veelgi lisa taotleda. Lisaks Tarmole on meil nüüd kasutada ka mitmeotstarbeline laev EVA-316. Pärnu lahele on broneeritud lisaks jäämurdja, mida saab kasutada rasketes oludes. Viimased kolm aastat on kokkulepe ka Rootsi mereadministratsiooniga nende vabade jäämurdjate kasutamiseks. Ja kuigi 10 aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti jäämurde eelarve kerkinud 2,5 korda ning laevastiku võimsused kasvanud, ei pea veeteede amet Eesti jäämurdevõimsust karmi talve korral piisavaks. Juba lähiajal alustatakse Eestile uue jäämurdja projekteerimist. Prognoosi järgi valmib laev 2010. aastal.