BIGi tähelennul tuline jutt taga

Eile õhtul surus Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel TOP 100 ettevõtete autasustamisel kätt Balti Investeeringute Grupi Panga esindajal - ettevõte, mis oma tulemustega veel eelmisesse TOP 100sse ei mahtunud, saavutas nüüd tubli kuuenda koha (2006. aasta tulemuste põhjal). Sellega on Balti Investeeringute Grupi Pank ühtlasi ka Eesti parim pank - edestades nii Hansapanka (TOP 100s 7. koht) kui ka SEB Eesti Ühispanka (10. koht).

BIGi tähelennul paistab aga olevat tuline jutt taga: päev enne pidulikku sündmust avaldatud panga kolmanda kvartali majandustulemused nii kõrget lendu edasiseks ei luba. Panga ümmarguselt 1,9 miljardi krooni suuruses laenuportfellis on väiksema ja suurema küsimärgiga laene kokku koguni 824 miljoni krooni ulatuses - ligikaudu 43 protsenti.

Äripäeva meelest ei ole märgutuli enam isegi kollane, vaid suisa punane - peaaegu iga teine laen võib hakata pangale valmistama peavalu.

See on tõsine ohumärk. Ja mitte ainult Balti Investeeringute Grupi Pangale endale, vaid kogu majandusele. Said ju ka USA hädad kinnisvaraturul alguse finantsasutustest, kes nõrgavõitu maksevõimega elanikele lahkelt laene jagasid.

USAs toimuv mõjutab omakorda Euroopa, sh Skandinaavia pangandust. Kuivõrd, pole ilmselt veel lõplikult selge, ent Suurbritanniast on üks halb näide juba olemas - Northern Rockist (kelle probleemid paistavad praegu siiski lahenema hakkavat).

Ka BIGiga on seotud kõige kõrgema riskiga elanikegrupp, klientideks need, kelle ees on suuremate pankade laenuseifid jäänud suletuks. Tõik, et laenud on väikesed - keskmine laenusumma 23 300 krooni -, ei vähenda panga riske. Väikelaenud osa BIGis on erinevalt suurpankadest ülekaalus, samas on kahe kolmandiku laenude tagatiseks laenaja enda sissetulekud. See paneb panga tervise otsesesse sõltuvusse majanduskliimast - läheb jahedaks, kasvab hapude laenude osakaal, päris külm aga murraks panga palavikuga maha.

Tõsi, küsimärgiga 824 miljoni krooni taga on ka laenukliente, kes on hilinenud pangale kas või ühe päeva kas või ühe krooni tagasimaksmisega. Samas pool sellest summast tuleb nende klientide arvelt, kes on tagasimaksetega hilinenud rohkem kui kaks kuud. Korstnasse peab pank aga tõenäoliselt kirjutama 84,4 miljonit krooni.

BIG on kõrge riski valinud teadlikult - see tähendab ka kõrgemat tootlikkust, kuid vaid senikaua, kuni kliendid on võimelised oma laene 30-40protsendise intressiga teenindama. Praegu aga tasub inimestel teadlikumalt panga seisu jälgida - superstaar võib osutuda komeediks.

Autor: ÄP