Ehedana säilinud taluhäärber

Just nimelt ehedana, sest aeg ja inimesed on selle maakividest ja punastest tellistest laotud hoone juures üsna vähe muutnud.

Omamoodi on see muidugi ime, et taolist pigem mõisat kui talumaja meenutavat hoonet punavõimu aegu kontori, kooli, vanadekodu või muu taolisena kasutusele ei võetud, ümberehitamisest rääkimata.

Seda, et selle häärberi ehitaja üks kange mees oli, kes aastal 1886 Mulgimaalt siia rändas ja esimese hoone ehitas, kinnitab ka üks toonase pererahva järeltulijatest. Praegune hoone ehitati tema sõnul 1915. aastal ning seda muudeti moodsamaks kuni Teise ilmasõjani.

Näiteks olevat sissekäigu juurest teisele korrusele suunduv lai kivitrepp ehitatud vaid selleks, et peretütrele Saksamaale ümberasujate käest ostetud klaverit mugavam üles tassida oleks. Trepi all leidsid endale koha aga saunaruumid.

Hilisemast sundvõõrandamisest pääses talu tänu ühele perepojale, kes sõjatee punaarmee koosseisus läbi pidi tegema. Vaid teise korruse tubadesse tuli aeg-ajalt majutada ringirändavaid kolhoositöölisi.

Kvaliteetse ehitustöö näited on ka elumaja ümbritsevad võimsad ait-kuivati ning tallide-lautade kompleks. Kahjuks ei kuulu need hoone müügiga tegeleva Raid & Ko kinnisvara maakleri Arne Simmi sõnul müüdava hoone juurde. "Pakkumisel on esialgu vaid elumaja koos õunapuuaiaga. Kuid välistatud pole, et maad saab hiljem juurde osta ja liita kõik hooned taas terviklikuks kompleksiks," räägib ta.

"Praegu on müügihinnaks 2,7 miljonit krooni, kuid ollakse avatud ka kõigile ostjate pakkumistele," lisab ta.

See hoone on kindlasti maiuspalaks neile, kes vanast ja südamega tehtud ehitustööst, mis kenasti maakivi ja punase tellisega vormitud, lugu oskavad pidada. Pea ehedana on säilinud maja algupära, seda ei ole ümberehitamistega rikutud ega kipsplaatide ning penoplasti taha peidetud. Ka oleks see hea võimalus end väikese maamõisa omanikuna tunda, sest suured ja uhked hooned on enamasti endale juba uued peremehed leidnud.

Fotod: Teet Reier