Uudised
2. detsember 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jõulud kuuske murdmata ja metsast toomata

Väikeses kodus pakuvad suurele kuusele alternatiivi pottides müüdavad väikesed okaspuuvormid. Need on kergesti transporditavad, kannatavad ehtimist ja püsivad kaua ilusad.

Potiokaspuud on sageli niisamagi ilusad ega vaja tegelikult kuigi palju kaunistusi.

Küll aga tuleks jälgida teatud soovitusi, et kuusekest jätkuks kauemakski kui vaid pühadeks.

Väikesed küpressid ja kalifornia ebaküpressid ilmuvad aiapoodidesse müügile hilissügisel. Need puud ongi mõeldud n-ö ühekordseks kasutamiseks aastalõpu pühade ajal.

Kuna ruumides on okaspuude jaoks tavaliselt liiga palav ja pime ning õhk kuiv, siis muutuvad nad mõne aja pärast paratamatult inetuks ja kuivavad ära. Oskusliku hooldamisega võib aga õnnestuda neistki suured puud kasvatada: kalifornia ebaküpressi aias ja küpressi toas.

Kui tahate potiküpressi pärast pühi edasi kasvatada, uurige kindlasti poes enne järele, mis liigiga tegu.

Soojas toas piserdage puid iga päev, et neil oleks ebasoodsaid olusid kergem taluda. Pärast pühi viige nad jahedasse ja valgesse kohta. Kevadel istutage ebaküpress aeda ja kaitske teda esimestel talvedel hoolsalt külma ja päikesepõletuse eest.

Küpressile leidke toas valgusrikas ja jahedapoolne koht (sooja alla 20 kraadi). Ahiküttega ruumid sobivad paremini, keskküttega toas tuleb taime iga päev piserdada. Suveks võiks küpressi potiga õue viia, seal kosub ta silmnähtavalt.

Kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla) on üsna levinud potikuuseasendaja kodus.

Tegelikult on see toalill, kuigi meenutab välimuselt roheliste okastega kuuske. Araukaaria on pärit Norfolki saarelt, mis asub Vaikse ookeani lõunaosas. Selle pisikese saare avastas kunagi kuulus kapten James Cook ja nimetas Norfolki hertsoginna järgi.

Kodusaarel võib araukaaria kasvada tõeliselt sümmeetriliseks hiigelpüramiidiks - 60 m kõrguseks. Suure kasvuga tasub arvestada ka siseruumides, kuigi alguses tundub see ilusa väikese potitaimena.

See tubane okaspuu on ilus ka ilma eheteta, nii et ei tasu ta õrnu oksi nendega vaevata. Taim vajab kasvamiseks valget kasvukohta ning suurt õhuniiskust. Kui toas on kuiv õhk ja kõrge temperatuur, tuleb teda pidevalt piserdada.

Araukaaria ei talu tubakasuitsu, see võib talle isegi saatuslikuks saada! Kuna tal on nõrk juurestik, ei pea teda tihti ümber istutama.

Kanada kuuse väikevorm "Conica" kasvab aias paarimeetriseks ja on meil üks armastatumaid väikepuid. Kui ta noorena aiaärist koju tuua ning sügisel mulda istutamise asemel potiga tuppa jätta, vajab ta kevadeni

vastupidamiseks võimalikult valget ruumi ja mõõdukat niiskust, aga mitte läbikuivamist.

Tuleks jälgida, et kuusk oleks pidevalt niiske. Kui puul ilmuvad toas väikesed rohelised võrsed, ei tohi teda õue külma kätte viia, vaid hoida võimalikult jahedas (u 5 kraadi) ja valges ruumis kuni suurte külmade möödumiseni.

Muld olgu sel ajal parasniiske. Siis võib kevadel mulda istutatud puu edaspidi õuejõulupuuks kasvada.

Potijõulupuudena võib kasutada ka teisi sügisel ostetud noori istikuid - halli nulgu, harilikku ebatsuugat jne. Nendega tuleb siis samamoodi ümber käia nagu eespool kirjeldatud. See peaks tagama, et saate puukese kevadel oma aia rõõmuks maha istutada.

Ja lõpuks võib ju jõulupuu ka ise meisterdada - tuua poest või lasta teha pajuvitstest kuuseasemik, mida kaunistades ka kindlasti jõuluhõngu tuppa tuleb.

Jõulupuu tuppatoomine on väga vana komme, mis saanud alguse juba paganlike rahvaste - keltide, sumerite, germaanlaste jt puudekultusest. Jõulupuud on peetud ka maailmapuu, elupuu või paradiisipuu sümboliks.

Legendi järgi läks üks inglise munk 7. sajandil Saksamaale jumalasõna kuulutama ja võttis appi kolmnurkse kujuga puu kirjeldamaks püha kolmainsust. Usku pööratud hakkasidki kuusepuud Jumala puuks kutsuma.

Teave esimese ehitud kuusepuu kohta on pärit Lätist - Riias rüütati kuusepuu jõuluehetesse aastal 1510. Eestis toodi esimene jõulupuu tuppa arvatavasti Hiiumaal Kärdla pastoraadis. Kirikuõpetaja J. H. Koch, kes lapsepõlves oli näinud Saksamaa jõulukuuski, pani 1795. aastal sellele traditsioonile ka Eestis aluse.

Autor: Kadi Karro