Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majaehituse eeltöödeks kulub vähemalt kuus kuud
Esimene küsimus on selles, kas osta krunt koos kommunikatsioonidega või ilma? Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa tegevjuht Eve Soppe märkis, et eelkõige on küsimus siiski ajas ja rahas. Kui pärast maa ostu on aega oodata ja pole plaanis koheselt ehitusega alustada, siis on mõttekam osta kommunikatsioonideta krunt. See variant on esialgu kindlasti ka odavam. Talvel on just paras aeg tegeleda maja ehitustegevuse planeerimisega, et kevadel päriselt ehitustegevusega alustada.
"Lõppkokkuvõttes on see küll kallim variant, kui kommunikatsioonideta krundi ostmine, kuid teisest küljest on jällegi vähem muresid," märkis Soppe.
Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade osakonna juhataja Andrus Soonsein sõnas, et kruntide valik on väga suur ja huvi on privaatse asukohaga ning soodsama hinnaga kruntide vastu. Nende puhul üldiselt tsentraalseid trasse olemas pole ja trasside saamiseks tuleb ise sellega tegeleda.
"Kui on soov rajada kodu elamurajooni, siis on soovitatav osta ikkagi kommunikatsioonidega krunt. Aga kui soovitakse rajada maakodu kuhugi looduslähedasse ja privaatsesse asukohta ja ostetakse üksikkrunt, siis peab arvestama sellega, et kommunikatsioonide rajamisega peab ise tegelema," märkis Soonsein.
Ta soovitas kindlasti jälgida, kas sinna üksikkrundile saab ikka ehitada seda, mida algselt plaanitud on ning kindlasti eelnevalt kommunikatsioonide rajamise maksumuse välja uurida.
BPE Kinnisvaraeksperdi turundusjuht Dea Hüvonen arvas, et ostja seisukohalt on kindlasti aega ja närve säästvam soetada endale maja ehitamiseks krunt, kuhu on vajalikud tsentraalsed kommunikatsioonid juba veetud.
"Kui inimene aga soovib soetada elamu ehitamiseks maatükki, kus puuduvad kommunikatsioonid, siis soovitaksin enne müügitehingut kindlasti järele uurida kui keeruline ja kulukas saab olema omal käel torustike, elektri- ja sidekaablite vedamine krundile," märkis ta. Liitumis- ja teenustasud erinevad piirkonniti. Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon krundil puudub, tuleb ehitusinseneri abiga projekteerida oma puurkaev ja reoveepuhasti või kogumiskaev. Mõningatel juhtudel tuleb soetada ka veepuhastusseade kui vee kvaliteet piisav ei ole.
Seega tasub enne krundi soetamist teha vastavad kalkulatsioonid ja alles siis otsustada, kumb on otstarbekam, kas soetada krunt koos või ilma kommunikatsioonideta. "Kui samasse piirkonda ehitatakse ka teisi maju, siis on mõistlik rajada ühine puurkaev ja reoveepuhasti," arvas Hüvonen.
Eelkõige soovitaks osta ikka kommunikatsioonidega krundi.
Sellisel juhul tuleks kontrollida, kas liitumispunktid on toodud kinnistu piirile ja kas krundi hind sisaldab ka liitumistasusid või tuleb need veel eraldi maksta.
Kui tegemist on uusarendusega, siis võib juhtuda, et kommunikatsioone ja teid alles rajatakse. Kui nii, siis soovitaks kontrollida arendaja tausta - uurida, kas arendajal on ikka piisavalt ressursse kommunikatsioonide ehitustööde lõpetamiseks, ning milliseid arendusprojekte ta eelnevalt teinud on.
Samuti tuleks notariaalse lepinguga kindlasti määrata tähtajad tööde lõpetamise kohta ja trahvid juhuks, kui tööd õigel ajal valmis ei saa.
Üldiselt jäetakse ka mingi osamaks notari deposiitkontole seniks, kuni arendaja on oma lubadused täitnud.