Villa H kaunis tiivasi rutus Austria mäe nõlval

Kuidas sündis Villa H? Thomas Pucheri sõnul on hoone tellija Austria ühe edukama firma nõukogus ning tegeleb elektri- ja veepuhastusjaamade ning teiste selliste toodete müügiga Hiinasse ja mujale.

"Ta reisib palju ja vajab kodu, kus reiside vahepeal rahu leida ning puhata. Minu juurde tulles soovis ta Lõuna-Prantsusmaa tüüpi maja samasuguste akende, kivikatuse ja teiste detailidega," räägib Pucher. "Vastasin, et mina ei suuda säärast maja teha, kuid kutsusin ta vaatama ühte mu varasemat ehitist. Pärast esimest üllatust oli ta nõus ja muutis huvitaval kombel täielikult meelt."

Suuri aknaid ja terrasse ning, mis kõige olulisem, otsest sidet ümbritseva loodusega nähes mõtles klient ringi ja otsustas moodsama vormi kasuks.

"Sellest hetkest alates oli temaga väga meeldiv koos töötada. Me võisime pisidetaile tundide kaupa arutada, kuid kord veendumusele jõudnud, ei lasknud ta enam end ümber rääkida. Hoone juures on siiski näha perekonna kiindumust kivi ja korstnate vastu," lisab Pucher.

Kujunduse otsustavad Pucheri arvates kaks asja: esiteks klient ja teiseks asukoht. Villa H asukohaks on Grazi linnale vaatav mäenõlv, kus võimalusest täiuslikku vaadet nautida jääb kõrgusest oma kolm meetrit puudu.

"Seetõttu paigutasime hoone postidele, et ta oleks õhus. Teine lahendus, linnutiivad, tekkisid vajadusest pakkuda majast läbi kõndides erinevaid vaateid, samuti sellest, kuidas päike tubadesse paistab - tahtsime muuta vaatevälja liikuvaks. Suunamuutus maja keskel ja elutoa veidi madalam põrand tekitavad maja ja looduskeskkonna lahutamatuse tunde."

"Omanikud on majaga rahul ja ootavad, et ma saaksin kuulsaks ning majast saaks väärtusikoon. Ka ma ise ootan, et saaksin kuulsaks, siis saaksin endalegi sellist maja lubada," naerab Pucher.

Ning lisab, et tegelikult juhtus see, et maja muutus lahutamatuks osaks neist endist, viiendaks pereliikmeks (üsnagi tugeva iseloomuga, aga kõik armastavad teda).

Kui hoone suurus pole Pucheri arvates Austria mõistes tavapärane, siis loominguline protsess küll. "On hulk, enamikus noori austria arhitekte, kes ehitavad väga ilusaid eramuid , muidugi muude ilusate hoonete kõrval," ütleb ta.

Kuna Thomas Pucher on ka Tartu Jõekaare elurajooni kerkivatele korterelamute autor on temalt hea pärida, kas on erinevusi hoonete projekteerimisel tema kodumaal ja Eestis.

"Meie projekteerimine erineb järgmises: kliima - huvitav on see, et Tartus saab teha suuremad aknad kui Austrias, sest teil on väiksem päikese mõju, seega hoiame kokku jahutamiseks minema pidanud energia. Arvaks ju just vastupidi, kuid tegelikult võidame suurte akendega rohkesti passiivset päikeseenergiat," räägib arhitekt. "Samuti on korterid mõnevõrra väiksemad kui Austrias ent korterite kvaliteet on palju parem, ent see tuleneb erinevustest ehitusarenduse seadustes."

"Ehitustegevuses peame olema täpsemad kui Austrias, me ei saa lihtsalt tulla ja kohapeal otsustada, kõik peab olema palju detailsemalt läbi mõeldud kui tavaliselt. Ning mis minu jaoks teeb töö uuel maal erinevaks, on muidugi uued kogemused, inimesed, keda töö käigus kohtad, sõbrad, kes tekivad. Just see on kogemuse väärtus," lisab Pucher.

Pucheri sõnul on projektide juures kõige olulisem sobitumine ümbritseva keskkonnaga ning elanike heaolu. Ning lisab, et arhitekti looming on tema meelest suures osas nende kahe koosmõju. "Kunstiline" tegevus seisneb aga inimeste isiklikus ärakuulamises, kohaga tutvumises ja siis saadud andmete parimas ärakasutamises.

Fotod: Rupert Steiner