Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Brüssel söönud ja investorid terved?
Peaminister Andrus Ansip oli eilses Äripäevas täis usku, et koostatav tulumaksuseadus on kooskõlas Euroopa Liidu kõikide reeglitega ja kellelgi pole mitte mingisugust põhjust sellega kohtusse minna - investorid ei pea kartma. Sama kinnitas ka rahandusminister Ivari Padar.
Äripäeva meelest ei peaks ettevõtjad laskma end valitsusliikmete uhkest enesekindlusest eksitada - tagataskus võiks lisaks olla plaan B selleks puhuks, kui valitsuse kava läbi kukub.
Omad rehkendused kuluvad marjaks ära, et ajada edukalt äri edasi ka siis, kui asi nii kaugele läheb, et Euroopa kohus hakkab vaagima, kui suur Eesti üleastumine ikkagi on ning kas meil tuleb oma tulumaksuseadus valada ELi jaoks sobivamasse vormi või mitte.
Kohtusse ei pruugigi meid vedada Euroopa Komisjon, vaid näiteks mõni suur rahvusvaheline kontsern, kes tahaks Eestisse investeerida ja testib lihtsalt kohtu abiga, kas tema investeering tasub ära - kas maksukeskkond jääb stabiilseks või mitte.
Kuna aga uus tulumaksuseadus, mis peab hakkama kehtima aasta ja paari nädala pärast - nagu Eesti Euroopa Liitu astudes lubas - pole veel nii valmiski, et sellest üksikasjalikumalt rääkida, siis pole selge, kuidas valitsus suudab tagada, et söönuks saab nii Brüssel kui jäävad terveks ka Eestisse investeerijad. Eriti, teades valitsuse juulikuist otsust, et äriühingute reinvesteeritud tulu jääb endistviisi maksuvabaks ning dividendidelt võetakse makse. Ehk alles jääb just see, mis meile ja (välis)investoreile meeldib, aga Brüsselile on vastukarva.
Valitsuse senine käitumine on toimetuse ettevaatlikuks teinud. Meenutagem või tema tegevusetust ja muretut kindlust enne suhkrutrahve. Või valitsuse jäika suhtumist omavalitsuste palvetesse aidata lõpetada hinnatõusu tõttu pooleli jäänud veeprojektid. Kukub projektide lõpetamise tähtaeg enne seda, tuleb järgmine kogukas trahvisumma Brüsselile lähetada. Või aprillikuist pronksiööd, mis ka Ansipile endale täielik üllatus oli.
Praegu tundub toimetusele, et valitsus alahindab Brüsselit - kosmeetilisest fassaadiremondist näeb viimane läbi, sest teab, mida otsida. Pigem siis juba sirge-selja-poliitika, pluss lobby ELis topeltmaksustamise vältimise reeglite täiendamiseks.
Ja kui juba tulumaksuseaduse muutmise töö käib, siis toimetuse meelest ei peaks ainult fassaadi kallal kõpitsema, vaid põhimõtteliselt ette võtma sätted, mis riivavad häid tavasid, näiteks füüsiliste ja juriidiliste isikute erinev kohtlemine väärtpaberitulu reinvesteerimisel. Selle muudatuse sisseviimisega ei ole vaja oodata 1. jaanuarini 2009.
Autor: ÄP