Kreenholm süüdistab koondamises Narvat

Koondamise ja tekstiilitööstuse sulgemise põhjuseks nimetab Kreenholmi emaettevõtte Boras Wäfweri suuromanik Mats Gabrielsson ettevõtte pangaarvete arestimist Narva vee-ettevõtte ASi Narva Vesi poolt.

Narva linnavolikogu esimees Mihhalil Stalnuhhin väidab, et tootmise lõpetamise ja veetariifide tõustu vahel pole mingit sidet. Kreenholm maksab siiamaani 1999. aastal kehtestatud veetariifide järgi. Samal ajal kasseerivad nad oma rentnikelt tasu uute tariifide alusel, mis tähendab, et nad on teeninud kogu aega kopsakat vaheltkasu.

"Meil oli võitlus vee hinna pärast, aga see on nüüd kohtus ja me austame kohtu otsust ning maksame nõutut," rääkis Gabrielsson. "Kui kohus poleks vaid nii agressiivselt käitunud ja meie arveid arestinud. Seetõttu ei saanud me teha jooksvaid administratiivseid kulutusi ja maksta palku. See saatis ka negatiivse signaali meie tarnijatele. Kui varustajad nägid, et kohalik kogukond ja võimud ei usaldanud Kreenholmi, siis hakkasid nad nõudma puuvilla eest ettemaksu. Me pidime kõigile ettemaksu maksma hakkama," selgitas Gabrielsson seost tootmise lõpetamise ja vee hinna vaidluse vahel.

Gabrielsson tunnistas, et plaan inimesi koondada oli juba enne töös ja pool aastat on asjaosalised sellest teadnud. "Me tahtsime teha seda aastatel 2008-2009 sotsiaalselt vastutustundlikul moel, nagu mulle meeldiks. Viimased sündmused kiirendasid koondamisplaane. Ketramine ja riide tootmine ei tasu siin ära, küll aga soovime me jätkata riide viimistlemisega," sõnas Gabrielsson.

Boras Wäfweril on Narvas rauavaluga tegelev ettevõte, kaheaastase plaani sees oli Gabrielssoni sõnul ka muude ettevõtete Narvasse toomine. "Nüüd peame vaatama, kas see on võimalik või mitte, sest keskkond on muutunud. Narva linn peaks ettevõtjatega koostööd tegema mitte agressiivselt ründama," arvas mees.

Stalnuhhin väidab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi hiljuti 350 miljoni krooni eest ettevõtte omanikele ja panditi pangale 540 miljoni krooniga. See tähendab, et Kreenholmi kinnisvara müüdi ära turuhinnast vähemalt 190 miljoni krooni võrra odavamalt. Linnavolikogu esimehe arvates on ettevõtte juhid selle raha "välja imenud" tekstiiliettevõtte töötajate arvel. "Tegelikult oli ettevõttel olemas ressurss, mille juhid kõrvale kantisid, ning nüüd, kui ettevõte on tühjaks imetud, visatakse ka töölised tänavale."

Stalnuhhini süüdistusi kinnisvaramahhinatsioonides peab Gabrielsson absurdseks. "Kõikide nende tehingutega olid nõus ka Borås Wäfveri teised aktsionärid ja kui hind oleks liiga madal olnud, oleksid nad tehingute vastu olnud, sest nad oleks siis ju raha kaotanud," selgitas ta.