Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Plahvatus peatas Alexela ostutehingu

    "Norras on üldjuhul nii, et kui leping sõlmitakse, siis peetakse sellest kinni. Alexela aga ei maksa arveid õigel ajal," kommenteeris Norra ettevõtte Vest Tank Alexela Logisticsile müünud Trond Emblem.
    Mees lisas, et Heiti Hääl on viisakas ärimees, ent suhtlemisel on kultuurilised erinevused. "Heiti Hääl on harjunud äri ajama vene ärimeestega ja see erineb Norra äritavast," lisas Emblem.
    Kõige rohkem häirib norrakat suhtlemine juristide vahendusel. "Nad kasutavad juriste, et ajastada maksetähtaegu. Me oleme aga harjunud suhtlema kui mees mehega," lisas Emblem, kellel on saamata natuke üle poole rahast, millest suurem osa peaks tänaseks mehe sõnul olema juba tema pangakontol.
    Mingi osa aga veel mitte, kuna raha maksmine pidigi toimuma järk-järgult.
    "Selles härra Emblem eksib sügavalt. Meie pool just täidabki kõiki tegelikult sõlmitud lepinguid ja tema vaatab meist viltu mööda," oponeeris Alexela Logisticsi juhatuse esimees Heiti Hääl. Mees võttis omaks, et Emblem pole kogu raha kätte saanud.
    "Meil on lepingu closing procedure'id spetsiifilised, et arvestada veel endisele omanikule kuulunud ettevõttes toimunud õnnetusi. Lõplik ülekanne sõltub sellest, kui suureks osutuvad taastamiskulud ning kui suures mahus kindlustus kompenseerib tulekahjus hävinud vara," lisas Hääl, kelle sõnul saab täpsemaid tehingu nüansse kommenteerida üksnes e-posti vahendusel.
    Kõigest üks päev pärast esimeste paberite allkirjastamist selle aasta mai lõpus toimus Lääne-Norras Vest Tanki terminalis suur plahvatus, mis jõudis isegi Eesti meediasse. Peamiselt seetõttu, et 50-60 meetri kõrgused leegid ähvardasid süüdata vastaskaldal asuvat Mongstadi naftatöötlemistehast.
    Norra meedia järgi evakueeriti ümberkaudsed Sløvågi elanikud ning suurem kahju suudeti ära hoida. Kergemat meditsiinilist abi vajas kümme inimest.
    "Plahvatus oli üks õnnetu juhtum. Läbirääkimised olid käinud juba kuid enne seda," ütles Heiti Hääl. Seetõttu pidi Emblem terminali uuesti üles ehitama ja ettevõtte omand vahetus juuli lõpus.
    "Olulise osa kuludest peab kindlustus kompenseerima ja alles seejärel on tehing lõppenud," ütles mees.
    Hääl lisas, et esimene dokument allkirjastati küll üks päev enne plahvatust, aga see ei tähendanud veel omandi siirdumist. "Seejärel vaidlesime kaks kuud, mis muutunud olukorras edasi teha," ütles ta.
    Alexela Norra terminali sihtotstarbeks ei jää ohtlike laevajäätmete ladustamine. 2008. aastal avatavat terminali hakkavad läbima peamiselt heledad naftatooted, nagu näiteks bensiin.
    Seega plahvatus otseselt Alexela Logisticsi äri ei seganud, kuna terminal tuleb nagunii ümber ehitada. "Samas see lihtsamaks ka ei teinud, kuna kõigi ametnikega suhtlemine on võtnud oluliselt rohkem aega, kui müüja ennustas," lisas Hääl.
    Vest Tanki eelmise aasta käive oli ligikaudu 30 miljonit Norra krooni (60 miljonit Eesti krooni).
    Mari Meel, TTÜ ärieetika õppejõud
    Skandinaavias on heaks tavaks, et suusõnalistest kokkulepetest peetakse kinni. Eestis on aga peamiselt nii, et kinni peetakse kirjalikest juriidilistest lepingutest.
    Kusjuures esimese Eesti Vabariigi ajal ning isegi nõukogude aja mustal turul peeti suusõnalistest kokkulepetest kinni. Nõndanimetatud jokk-kultuur on tekkinud pärast viimast võimupööret, mil tekkis võimalus müüa kõike lepingute kaudu. Kindlasti mõjutab ka see, et Eestis pole siiani välja kujunenud ärikultuuri.
    Paal Juul Aschjem, Norra ärimees
    Mäletan kevadel toimunud Vest Tanki plahvatust. Ma pole küll Alexela tehinguga kursis, aga arvan, et see plahvatus muutis tehingu odavamaks.
    Tean umbes 20-25 Eesti kapitalil põhinevat Norras tegutsevat ettevõtet. Neid on kindlasti rohkemgi. Samuti on teisigi ülevõtmisi ja osaluste ostmisi Norras, mis on Eestile arvestatav partner hea majandusseisu tõttu. Ma hindan, et Eesti inimesed tunnevad huvi Norrasse investeerimise vastu. Mitte ainult vastupidi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.