Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veerand eestlastest ei usalda panku
Et selgitada, kuidas Eesti elanik hindab erinevaid majanduse ees seisvaid riske ja eri arengustsenaariumide tõenäosust, tegi TNS Emor Eesti Panga tellimusel oktoobris-novembris küsitluse, kirjutas Eesti Panga majandusajakiri Kroon ja Majandus.
Viimase aja kiiremas hinnakasvus näeb Eesti majandusedule ohtu ligikaudu 60 protsenti vastanutest. See suhtumine on üldjuhul omane kõigile sotsiaal-demograafilistele rühmadele, kuid kõrgharitud väljendavad sellist hinnangut siiski mõnevõrra vähem, selgus Emori uuringust.
Ligi 70 protsenti vastanutest usub, et Eesti pangandussektor on stabiilne ja nende raha kindlalt tallel, ettevõtjad ja üliõpilased on suhteliselt kindlamalt veendunud Eesti panganduse tugevuses. Ilmselt on nende puhul tegu suurema teadlikkusega pangandussüsteemist ja/või suurema positiivsuse, tahte ja usuga, et Eestil läheb hästi.
Kõigis rühmades on suur osa vastanuist (kokku 75 protsenti) viimase paari aasta jooksul oma majandusotsustes ettevaatlikumaks muutunud.
Tutvumist majandusanalüütikute soovituste-hoiatustega peab oluliseks tervelt 83 protsenti inimestest. Samas ei tea ka väga tuntud ja sageli avalikult esinevaid analüütikuid keskeltläbi 60 protsenti vastanutest, tuleb välja TNS Emori uuringust.
"Tundub, et inimesed ei pea oluliseks mitte niivõrd seda, kes on ajaleheartikli autor või ettekande esitaja, vaid seda, milline on sõnum," märgitakse tulemuse kommentaaris.